Täna, 11. aprillil alustati Eesti Vabaõhumuuseumis Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäevaks valmiva vaiba kudumisega. Üleskutse «Koome Eesti rahva ajalukku» käigus saavad kõik Eesti inimesed traditsioonilise kaltsuvaiba tegemisel kaasa lüüa.
Täna algas Eesti Vabariigi 100-meetrise juubelivaiba kudumine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sümboolselt 100 meetri pikkuseks kavandatud vaiba mustris kajastuvad kõik Eesti 107 kihelkonda ning ühistööna kootud vaip kingitakse 2018. aasta veebruarikuus Vabariigi Presidendi Kantseleile. Eesti Vabaõhumuuseum prognoosib, et algatusest võtab osa orienteeruvalt 50 000 inimest.
Eesti Vabaõhumuuseum algatab Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks ajaloolise vaiba kudumise, milles kutsub osalema kõiki Eesti inimesi. Teadaolevalt on tegemist esimese sellelaadse käsitööga, mille valmimisse kaasatakse huvilisi üle kogu Eesti. Tähelepanuväärsele sündmusele pühendatud vaiba kunstilise idee autorid on tunnustatud tekstiilikunstnikud Anu Raud ja Ene Pars.
/nginx/o/2017/04/11/6540259t1h7844.jpg)
Kunstnik Anu Raua sõnul on ajaloolise vaiba kavand üles ehitatud selliselt, et vaiba igal meetril kajastuks ühe või paari naaberkihelkonna triibu- ja värvimeeleolu. «Iga meetri järel kootakse mustrisse sinimustvalge, mis sümboolselt tuletab refräänina meelde, millise suure sünnipäeva jaoks me üheskoos seda vaipa koome,» ütleb Anu Raud. Ene Pars nendib, et vabariigi tähtsa juubeli jaoks valmiva vaiba kunstiliseks ideeks sai ta inspiratsiooni Eesti kihelkondade triibustikest. «Seetõttu tekkiski idee kajastada vaibas kõiki Eesti 107 kihelkonda. Esimesena kootakse vaipa Kirbla ja Kihelkonna kihelkonna mustrid,» sõnab Ene Pars.
/nginx/o/2017/04/11/6540263t1h4492.jpg)
Vabaõhumuuseumi arendusjuht Evelin Värk märgib, et väärika vaiba loomine on kantud soovist hoida ja väärtustada Eesti riiki. «Eesti rahvusliku identiteedi kujunemisloos on käsitööl ja kangakudumisel väga oluline roll. Seetõttu soovime Eesti 100. juubelisünnipäevaks luua midagi sellist, mis kaasab kogu Eesti rahva ja aitab samas talletada ning väärtustada meie kultuuripärandit,» ütleb Värk.
Eesti Vabariik 100 suursündmuste juht Margus Kasterpalu hindab väga algatust kududa Eestile väärikaks juubeliks vaip. «Ka EV100 tähistamise pika perioodi jooksul toimuvad sündmused kokku on nagu suur vaip, mis katab kogu Eesti ja millesse oma värvitriibu või mustri saab sisse kududa igaüks,» lisas Kasterpalu.
/nginx/o/2017/04/11/6540267t1hfe2e.jpg)
Sünnipäevavaipa saab kududa tavapärase muuseumikülastuse käigus. Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis ootab huvilisi kudumismaterjal ning vaibameistrite Anu Raua ja Ene Parsi koostöös valminud mustrikirjeldus, mille järgi on lihtne oma rida vaiba sisse kududa. Kohapeal on saadaval juhendid, mis kudumise ka käsitöövõõrale hõlpsaks muudavad. Kudujate nimed talletatakse ajaloo tarvis ning need on edaspidi nähtavad kõigile muuseumi külastajatele. Evelin Värgi sõnul on oodatud nii vilunud kui ka käsitöökauged tegijad, sest iga inimese panus on kuldaväärt – mida rohkem on kudujaid, seda rohkem häid soove ja mõtteid vaiba sisse mahub.