23. aprillil sõidavad viie noore Eesti arhitektuuribüroo arhitektid viieks päevaks Brüsselisse, et koos viie sealse bürooga pakkuda arhitektuuri ja linnaplaneerimise vahenditega lahendusi Belgia pealinna linnaruumi probleemidele.
Eesti arhitektid lähevad Brüsseli Euroopa kvartali linnaruumi parandama
13. aprill 2017, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viie teema ja viie meeskonna lahendused võtavad sügiseks näituse kuju, jõudes kõigepealt publiku ette Tallinna Arhitektuuribiennaalil ning seejärel Brüsselis Bozari kultuurikeskuses. Ettevõtmine on pühendatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisele ning Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.
Ülejärgmisel nädalal Brüsselis toimuvad töötoad toovad ühise laua taha koostööd tegema viis Eesti ja viis Belgia arhitektuuribürood; Eestist osalevad projektis arhitektuuribürood Salto, b210, Arhitekt Must, PART ja KAOS.
Osalevad arhitektuuribürood valis pärast Eesti arhitektuurimaastikuga tutvumist välja Bozari esindaja ning need on loomingu ja tööprotsessi poolest üsna erinevad: Salto arhitektid on tuntud kui selge joonega avalike hoonete loojad (Viljandi riigigümnaasium, NO99 Põhuteater); äsja Noore Arhitekti Preemia võitnud PARTi tegijad uurivad puidu nüüdisaegseid kasutusviise arhitektuuris (Body Building installatsioon arhitektuurimuuseumi ees, näituse- ja õpetamistegevus); Arhitekt Must on tuntust pälvinud ajakirjanduse vahendusel olulistele linnaplaneerimise probleemidele lahendusi pakkudes (Teatri väljak, jpt projektid); b210 arhitektid tegelevad lisaks hoonete loomisele tulevaste arhitektide ja sisearhitektide õpetamisega Eesti Kunstiakadeemias (metsakõlakojad RUUP) ja KAOS arhitektid on loonud mitmele uuele muuseumile ruumikujundusi (Kohtla kaevanduspark, Energia Avastuskeskus, Haapsalu piiskopilinnus).
Mõte lahata Euroopa Liidu ühe olulisema linna murepunkte koos, liites Belgia ja Eesti arhitektide teadmisi ja kogemusi, sündis Bozari ja Eesti Arhitektuurikeskuse ühisinitsiatiivil. Bozari kunstikeskuses toimuvad sageli Euroopa Liidu riikide eesistumise-aegse kultuuriprogrammi arhitektuurisündmused, kuid harva sünnivad näitused kahe riigi arhitektide nii tihedas koostöös, luues võimalusi kogu ettevalmistuste perioodi ajal mõtteid vahetada ja lahendusteni jõuda, mõnes mõttes üksteiselt mõõtu võttes. Nii erineb projekt tavalisemast arhitektuurinäitusest, kus kuraator valib olemasolevad või tellib uued tööd arhitektidelt.
Eesti ja Belgia noored arhitektid käsitlevad Brüsseli kui Euroopa Liidu pealinna linnaruumi aktuaalseid teemasid ning keskendudes Euroopa kvartalile, pakuvad lahendusi kitsaskohtadele. Muu hulgas mõeldakse läbi, kas ja kuidas saaks arhitektuuri abil lahendada oluliste institutsioonide turvalisust; kuidas peegeldab Brüssel kui multikultuurne linn (32 protsenti elanikke on pärit teistest Euroopa riikidest ja 36 protsenti väljastpool Euroopat) tänase Euroopa väljakutseid? Kuidas saab linnaplaneerimine vähendada segregeerumist ja soosida integreerumist? Eestile omaselt on päevakorral ka digitaalse riigi teema: kuidas mõjutab e-riik füüsilist ruumi meie ümber? Kas digitaalne dokumendihaldus ja kõikjal kasutatavad süsteemid vähendavad vajadust kontoripinna järele ja milline võiks olla selle mõju linnaruumile? Kas olemasolevat ruumi saab millekski muuks kasutada või võiks luua uued e-riigihooned?
Töötubade tulemusena valmib rahvusvaheline arhitektuurinäitus, mis avatakse Tallinnas Disaini- ja arhitektuurigaleriis Tallinna arhitektuuribiennaali TAB 2017 avanädalal 13. septembril ning seejärel juba 23. novembril Brüsselis, kultuurikeskuses Bozar. Projekti kureerivad arhitekt Aet Ader (b210), Iwan Strauven (Bozar) ja produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus.