:format(webp)/nginx/o/2017/04/25/6590871t1hece0.jpg)
/nginx/o/2017/04/19/6564869t1hab29.png)
Rahvusvahelise raamatu ja autoriõiguste päeva eel vaatles statistikaamet lähemalt Eesti inimeste seost raamatutega. Kui palju raamatuid on Eesti elanike kodus, kui palju laenutatakse ja loetakse?
Statistika: kas me oskame veel raamatuid lugeda?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti andmetel oli möödunud aastal Eestis 540 rahvaraamatukogu, milles oli kokku 360 000 lugejat, mis teeb ligi 700 lugejat ühe raamatukogu kohta, on kirjas statistikaameti blogipostituses. 2015. aastal läbi viidud Eesti elanike kultuuritarbimise uuringust selgus, et üle 15-aastastest Eesti elanikest 40 protsenti on aasta jooksul vähemalt korra külastanud raamatukogu. Raamatukogus käiakse lisaks raamatute laenutamisele ka ajakirju lugemas ja üritustel, kuid üheksa külastust kümnest tehakse ikkagi raamatute laenutamise eesmärgil. Kokku teeb üks lugeja keskmiselt 29 laenutust aasta jooksul.
2015. aastal oli raamatuid lugenud 76 protsenti meestest ja 85 protsenti naistest. 2011. aastal toimunud täiskasvanute koolituse uuringuga koguti andmeid ka loetud raamatute hulga kohta. Uuringust lähtub, et kõige rohkem oli neid, kes lugesid alla viie raamatu aastas (41 protsenti). Lugemisaktiivsuses tuleb välja ka erinevus meeste ja naiste vahel. Üle kümne raamatu luges iga neljas meessoost ja iga kolmas naissoost lugeja. Samas alla viie raamatu luges iga kolmas nais- ning pool meeslugejatest.
Võib öelda, et ümardatult on kolmandikul Eesti elanikest kodus 26–100 raamatut ja kolmandikul 101–500 raamatut. Üle tuhande raamatu on vaid kolmel protsendil elanikest. Noorematel on raamatuid veidi vähem kui vanematel vanusegruppidel. Ühelt poolt on see kindlast seletatav asjaoluga, et vanematel inimestel on raamatud kogunenud pikema aja jooksul, kuid teisalt võib seda selgitada ka raamatute hinnatõusuga.
Väga selgelt tuleb välja seos koduse raamatukogu suuruse ja lugemise vahel. Inimestest, kellel ei olnud kodus ühtegi raamatut, luges 2015. aasta jooksul 23 protsenti, neist, kel oli kodus üle 1000 raamatu, luges aga 93 protsenti. Siinkohal tuleb märkida, et kultuuritarbimise uuringus küsiti vaid raamatute lugemise kohta, loetud raamatute hulka seal ei uuritud. Aasta jooksul on vähemalt ühe raamatu ostnud 60 protsenti inimestest. Kõige aktiivsemad raamatuostjad on 30–49-aastased naised.
Metoodika
Kasutatud andmed pärinevad statistikaameti 2015. aasta turismiuuringu kultuurimoodulist, millega koguti andmeid vähemalt 15-aastaste Eesti elanike kohta ning 2011. aasta täiskasvanute koolituse uuringust, mille käigus küsitleti inimesi vanuses 20–64.