Juba teist teost vene keelde tõlkida plaaniv Andres Anvelt leiab, et Eesti turul on olukord venekeelse kirjandusega väga probleemne.
Anvelt: riik võiks panustada eesti kultuuri tõlkimisse vene keelde
27. märts 2011, 23:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui vaadata keskmist eesti raamatu hinda ja keskmist venekeelset Venemaalt tulnud raamatu hinda, siis see vahe on suurem kui kaks korda,» iseloomustas Anvelt ERR Uudistele raamatuturul valitsevat keerulist olukorda.
Anvelt on juba varem lasknud tõlkida vene keelde oma raamatu «Punane elavhõbe» ning nüüd taotleb ta kultuuriministeeriumilt toetust ka oma viimase teose «Direktor ehk ühe turu erastamise lugu» tõlkimiseks.
Seetõttu võiks tema hinnangul riik panustada eesti kultuuri, sh kirjanduse tõlkimisse vene keelde, kuna ei saa nõuda 50-60-aastaselt proualt või härralt, et ta selleks, et lugeda eesti kirjandust, peaks õppima endale eesti keele perfektselt selgeks.
Anvelti sõnul oli Lasnamäel valimisüritusi tehes selgelt märgata, et vene inimesed ei ole kursis nüüdisaegse eesti kultuuri ja kirjandusega, sest nad elavad oma vene infosfääris ning ammutavad sealt kogu oma kultuurielamuse, mis on Anvelti hinnangul aga Eesti tegemata töö.