Eesti Lastekirjandus Keskuses toimus täna hommikul pidulik Chopini aasta lõpetamine, mille kauniks lõpp-akordiks sai Doris Kareva eesti keelde tõlgitud vaimukas ja fantaasiaküllase Michał Rusineki kirjutatud lasteraamatu «Väike Chopin» esitlus.
Eestis lõppes sündmusterohke ja igati kordaläinud Chopini-aasta
28. märts 2011, 17:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poola presidendi Bronislaw Komorowski ja tema abikaasa Anna Komorowska ametliku visiidi sisse mahtus eile ka presidendiproua visiit Eesti Lastekirjanduse Keskusesse, kus koos Chopini aasta patrooniga Eestis proua Evelin Ilvesega lõpetati pidulikult sündmusterohke ja kordaläinud Chopini aasta.
Pidulikul koosviibimisel musitseerisid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli õpilased ning panuse eest Chopini aasta kordaminekul kaasaaitamise eest autasustati Poola kultuuriministri aukirjaga 20 Eesti kultuuri-, haridus- ja meediainimest.
Nüüd, mil Chopini aasta on ametlikult lõppenud, leidis Eestisse tulekuks mahti ka selle üks Poola-poolseid peakorraldajaid, Chopini Instituudi suurprojektide koordinaator Monika Strugała, et tänada Eestit ja eestimaalasi suurepäraselt korda läinud aasta eest.
Mastaapsed üritused, mitmekesine kava
1.märtsil 1810. aastal Varssavi lähistel Żelazowa Wolas sündinud pianist ja helilooja Frédéric Copini 200. sünniaastapäevale pühendatud Chopini aasta üritused ei toimunud ainult Poolas, vaid üle maailma ning sealhulgas toimus kümneid märkimisväärseid üritusi ka Eestis.
Narvas toimus IX rahvusvaheline Chopini-nimeline noorte pianistide konkurss, mis lõppes galakontserdiga Estonia kontserdisaalis. Helilooja 200. sünniaastapäeval 1. märtsil toimus Estonia kontserdisaalis professor Ivari Ilja soleerimisel täissaalile läinud kontsert. Jazzkaare raames andis vaimustava kontserdi KUMU auditooriumis jazzpianist Leszek Możdżer.
Kõik Eesti koolid olid kutsutud osalema Chopini teemalise näituse konkursil ning Tallinn sai endale heliseva Chopini pingi ja roosiaia. Viljandi Folgil õpetati ja tantsiti masurkat ja tehti Masurka-kooki.
Samuti algatati projekt «Aita mul vahetada punktkirjamasina klahvide klõbin Chopini klaverihelide vastu», milles kõik «Chopin 2010» raames toimunud üritustel osalejad said teha annetusi Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi nägemispuudega laste muusikalise hariduse edendamiseks ning lastele muusikariistade ostmiseks ning 90 Eesti Muusikakooli olid moel või teisel seotud Chopini aasta üritustega.
Kuna ametlikult võeti helilooja kodumaal Poolas aasta läbi toimunud üritused kokku juba paar nädalat tagasi, on Eesti Chopini Instituudi koordinaatori Monika Strugała sõnul veelgi Chopini-meelsem, kuna sellele ei panda mitte ainult viimasena Euroopas nö sümboolset punkti, vaid antakse äsjailmunud raamatuga «Väike Chopin» uus impulss Chopini avastamisele.
Strugała sõnul toimus üle terve aasta jooksul Poolas enam kui 2500 Chopinile pühendatud üritust – alates külaraamatukogudes toimunud kohtumistest, Chopini Keskuse avamisest Varssavis kuni Chopini aasta kulminatsioonini eelmise aasta augustis, mil ainuüksi pealinnas toimus kuu aja jooksul 54 kontserti enam kui tuhande muusiku osalusel.
Novembris toimunud 16. rahvusvaheline Chopini konkurss tõi Poola pealinna rekordarvu andekaid muusikuid kaheksakümnest eri riigist.
«Mis mind ennast selle kõige toreda ja kordaläinu juures aga kurvastab, on see, et Chopini aastat peetakse parimaks turunduskampaaniaks ja Chopini parimaks «tooteks»,» ütles Strugała Chopini aastast kokkuvõtet tehes. «Kokkuvõtvalt võib öelda, et Chopin enam maailmas tutvustamist ei vaja, Poola aga küll.»
Kuid ka eestimaalastel oli tänu Poola saatkonna eestvedamisele ja initsiatiivile terve aasta jooksul erakordselt palju ja mitmekesiseid võimalusi, et saada osa Chopini aasta rikkalikust kultuuriprogrammist.
Nii otse kontserdisaalides kui ka ülekannetena Eesti Raadios kõlas Chopini muusika, Eesti Rahvusringhäälingus näidati arvukalt dokumentaal- ja kunstilisi filme, toimus mitmeid näitusi. Viljandi Folgil avati Poola tantsutelk ja eesti koolid osalesid entusiasmiga Chopini teemalisi näitusi korraldades – seega oli ohtralt ka otseseid kaasalöömise võimalusi, kuni Masurka-koogi valmistamiseni välja.
Chopin - lasteraamatu krutskeid täis kangelane
Üheks tänaseks enim populaarsust kogunud ettevõtmiseks sai aga Poola välisministeeriumi algatatud raamatuidee, et luua Chopini vaimustava muusika kõrvale ka uus nö visiitkaart.
Raamatu autor, elukutselt tõlkija Michał Rusinek võttis ideest kinni ja nõnda sündis koos kunstnikust õe Joannaga lasteraamat «Väike Chopin», mis on tänaseks tõlgitud juba kolmeteistkümnesse keelde.
«Olen ise eelkõige tõlkija ja seepärast tahtsin oma kolleegidele visata väikese krutski ja kasutasin meelega väljendeid, mis on keerulised ja raskesti tõlgitavad,» ütles autor. Seda, et autor on ka ise luues lustlik ja vigureid täis oli, näitab kasvõi salmike: «Juba õhtul tundis Fredi, kuidas söödu teda rõhus – terve öö ent nagu oleks tantsu vihutud ta kõhus. Kujavjakki, oberekki – jätkus rahval alles tahtmist! Kuni Fred masurka peale korraga lõi silmad lahti. Kaks masurkat koidu aega valmis said – küll mitte kook. Klaveril nad kõlavad kui Fredi kõhust kostnud lood.»
Seda, et isegi poolakatel endil on Chopini avastamine kohati veel alles ees, rääkis ka kunstnik Joanna Rusinek, kes tunnistas, et teadis Chopini peamiselt kui «kurva muusika kirjutajat, kes suri kopsuhaigusesse».
Kunstnikuna püüdis ta oma sõnul tõlkijaid aidata ja kujutada ilmekalt kõike seda, mida võimatu tõlkida näis. «Vastutus sellist raamatut teha oli väga suur, kuid olen õnnelik, et sellest alles tagantjärele aru sain, sest muidu oleks raamat jäänud lihtsalt tegemata. See raamat avardas meeletult minu enesegi teadmisi Chopinist,» ütles Rusinek.
«Kultuur on nagu jäälõhkuja, mille kiiluvees sõidab majandus. Kultuur elab inimestes ja seda loovad inimesed - seepärast julgesin ka Chopini postamendilt maha võtta ja näidata teda kui lihtsalt inimest, kui lustlikku poisiklutti ja fantaasiarikast ja andekat last.»