Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Värvifirmale kuulub tähelepanuväärne kunstikollektsioon

Näitus on Mikkeli muuseumis avatud 7.maini

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ado Lill «Akt», 2006. Õli lõuendil. | FOTO: Repro/Sadolin kunstikogu

Mikkeli muuseumi näitusesaali sisenejat lummab nüansirikas värvimäng, mis pääseb tänu kujundaja Mari Kurismaa loodud hallides toonides taustale võimsalt esile. «Värv kui kunst» ongi Sadolini kunstikogu ja kunstipreemia tunnuslause. «See sobib meie firma olemuse, nägemuse ja tegevusega,» nendib 1987. aastal asutatud EKE Sadolini, praeguse nimega Akzo Nobel Baltics ASi juht Elena Past.

Sadolini kollektsioonile pandi alus kolm aastat pärast värvifirma EKE Sadolin asutamist. Eelkõige investeerimisvõimalusena loodud kunstikogu on aja jooksul muutunud ettevõtte identiteedi osaks. Praegu on Sadolini kogu üks tähelepanuväärsemaid ettevõttele kuuluvaid kollektsioone Eestis.

«Toonaste juhatuse liikmete Ulf Rönnholmi ja Jan Waseliuse ettepanekul valis kunstiteadlane Jüri Hain hakatuseks kümmekond pilti,» selgitab Sadolini kunstikogu projektijuht Kaja Rästas, kes liitus firmaga 1995. aastal. Siis hakati Sadolinis kunstiga järjekindlalt tegelema. Aastail 1995–2006 anti välja kunstipreemiat ning osteti auhinnaga pärjatult kogusse üks teos.

«Kunstikogu kujunemise kolmanda etapi alguseks peame värske Sadolini kunstipreemia pälvinud Eleriin Ello maali ostu – seda eksponeeritakse Mikkeli muuseumi fuajees,» kommenteerib projektijuht.

Marko Mäetamm «Tennis (kolmeosaline teos)», 1993. Maal (akrüüllateks) pleksiklaasil | FOTO: Repro/Sadolini kunstikogu

Kunst kuulugu rahvale

Sadolini kunstikogu on esimeste teoste soetamisest saati väljas firma peakontori ja Rapla tootmishoone avalikes ruumides. «Igal hommikul, kui ma Tobiase tänava büroos trepist üles tulen, puhkab mu silm Rein Kelpmani maalil «Suveõhtu mere ääres». Ma ei väsi seda nautimast,» räägib Kaja Rästas.

Kui praeguse Akzo-Nobeli töötajad peavad enesestmõistetavaks alalisi maali- ja graafikaväljapanekuid, üllatab külalisi koridoride seintel eksponeeritud tipptasemel nüüdiskunst.

Mall Nukke «Eesti aeg», 1996. Segatehnika. | FOTO: Repro/Sadolini kunstikogu

Kuni 7. maini muuseumis avatud väljapanekut reklaamiv Mall Nukke segatehnikas «Eesti aeg» on tähenduslik teos. 1996. aastal Sadolini kunstipreemia saanud kõnekas ja värviküllane taies on ühtlasi kell. Nüüdseks on Sadolini kunstikogu «seemneiks» valitud teoste autoreist ja ka hiljem lisandunud kunstipreemia laureaatide ansamblist saanud eesti kunsti suurkujud, virtuoossed värvimõtestajad.

Peale eelnimetatute loomingu on võluvad Tiit Pääsukese, Epp Maria Kokamäe, Mari Kurismaa, Anne Parmasto, Olev Subbi, Valeri Vinogradovi, Andres Toltsi, Mare Vindi, Vive Tolli, Peeter Ulase, Concordia Klari, Leonhard Lapini, Sirje Eelma jt teosed. Samuti köidavad preemiaga pärjatud Agur Kruusingu, Vano Allsalu, Kaido Ole, Urmas Viigi, Urmas Muru, Jaan Elkeni, Marko Mäetamme, Eve Kase, Jüri Kase ja Ado Lille meistritööd. Selle näituse vaataja saab küllaga värvielamusi!

«Kui mujal maailmas on pankade ja suurfirmade kunstikogud laialt levinud nähtus, siis Sadolini oma on üks tähelepanuväärsemaid ettevõttele kuuluvaid kollektsioone Eestis,» tunnustab muuseumi direktor Aleksandra Murre.

ERALDI BOKS

Silmapaistvad kunstikogujad

Johannes Mikkel (1907–2006) kinkis oma rikkaliku ja mitmekesise kollektsiooni 16.–20. sajandi Lääne-Euroopa, vene, hiina ja eesti kunstist Eesti Kunstimuuseumile. Tema annetuse eksponeerimiseks alustati 1996. aastal Kadrioru lossiköögi renoveerimist Mikkeli muuseumiks, mis avas uksed 25. juunil 1997. Aeg-ajalt korraldatakse seal ka teiste erakogude näitusi.

Ka teine silmapaistev kollektsionäär Alfred Rõude (1896–1968) pärandas oma ligi 15 000 teosest koosneva kogu Eesti Kunstimuuseumile. Tähelepanuväärseim osa sellest on Eduard Wiiralti 3000 teosest, etüüdist ja kavandist koosnev kollektsioon. Rõude kogus on lisaks Konrad Mäe, Kristjan Raua, Ado Vabbe ja teiste klassikute töid.

2002. aastal avas ettevõtja Jaan Manitski oma sünnikohas Viinistul endise kalatööstuse renoveeritud hoonetes kunstimuuseumi. Näitusesaalides on väljas ligi tuhandest teosest koosnev, siinset kunsti läbi aegade tutvustav kogu.

Missioonitundega kogujad on ka Enn Kunila, Margus Punab ja Mart Lepp.

4. aprilli paberlehes ilmus lugu pealkirjaga «Kogujaid paeluvad šedöövriihaluse kõrval ka kunstiprotsessid».

Loe ka mida arvab kunstikogumisest Enn Kunila

Loe ka mida arvab kunstikogumisest Margus Punab

Loe ka mida arvab kunstikogumisest Marg Lepp

Tagasi üles