Peale eelnimetatute loomingu on võluvad Tiit Pääsukese, Epp Maria Kokamäe, Mari Kurismaa, Anne Parmasto, Olev Subbi, Valeri Vinogradovi, Andres Toltsi, Mare Vindi, Vive Tolli, Peeter Ulase, Concordia Klari, Leonhard Lapini, Sirje Eelma jt teosed. Samuti köidavad preemiaga pärjatud Agur Kruusingu, Vano Allsalu, Kaido Ole, Urmas Viigi, Urmas Muru, Jaan Elkeni, Marko Mäetamme, Eve Kase, Jüri Kase ja Ado Lille meistritööd. Selle näituse vaataja saab küllaga värvielamusi!
«Kui mujal maailmas on pankade ja suurfirmade kunstikogud laialt levinud nähtus, siis Sadolini oma on üks tähelepanuväärsemaid ettevõttele kuuluvaid kollektsioone Eestis,» tunnustab muuseumi direktor Aleksandra Murre.
Silmapaistvad kunstikogujad
Johannes Mikkel (1907–2006) kinkis oma rikkaliku ja mitmekesise kollektsiooni 16.–20. sajandi Lääne-Euroopa, vene, hiina ja eesti kunstist Eesti Kunstimuuseumile. Tema annetuse eksponeerimiseks alustati 1996. aastal Kadrioru lossiköögi renoveerimist Mikkeli muuseumiks, mis avas uksed 25. juunil 1997. Aeg-ajalt korraldatakse seal ka teiste erakogude näitusi.
Ka teine silmapaistev kollektsionäär Alfred Rõude (1896–1968) pärandas oma ligi 15 000 teosest koosneva kogu Eesti Kunstimuuseumile. Tähelepanuväärseim osa sellest on Eduard Wiiralti 3000 teosest, etüüdist ja kavandist koosnev kollektsioon. Rõude kogus on lisaks Konrad Mäe, Kristjan Raua, Ado Vabbe ja teiste klassikute töid.
2002. aastal avas ettevõtja Jaan Manitski oma sünnikohas Viinistul endise kalatööstuse renoveeritud hoonetes kunstimuuseumi. Näitusesaalides on väljas ligi tuhandest teosest koosnev, siinset kunsti läbi aegade tutvustav kogu.
Missioonitundega kogujad on ka Enn Kunila, Margus Punab ja Mart Lepp.
4. aprilli paberlehes ilmus lugu pealkirjaga «Kogujaid paeluvad šedöövriihaluse kõrval ka kunstiprotsessid».