Majanduskriis mõjus teatriaastale viljastavalt

Heili Sibrits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parim lavastaja Urmas Lennuk.
Parim lavastaja Urmas Lennuk. Foto: Liis Treimann


Eile jagati Eesti Draamateatris teatriaasta parimatele preemiaid. Teater.Muusika.Kino peatoimetaja ja sõnalavastuste žürii liige Madis Kolk põhjendab žürii valikut. 



Madis Kolk, millise hinnangu annate mullusele teatriaastale?

Osa möödunud teatriaasta paremikust tõestab ehk koguni masu viljastavat mõju loovale mõttele. Ma ei taha öelda, et teatrit tulekski pidevalt teha kasinate ressurssidega; on teatrivorme, mida põlve otsas teha ei anna, ja vaidlused selle üle, kumb on õigem, kas institutsiooniline või projektipõhine teatritegemine, ei vii kuhugi, sest mõlemal on oma eelised ja puudused.

Kuid vahepealsed vapustused nõudsid siiski mingit taaskäivitavat värskenduskuuri ja võimaldasid esile tõusta mitmetel kompaktsetel väikevormidel, samas kui möödunud aasta ei pakkunud kuigi palju stabiilset loomekeskkonda nõudvaid suurvorme lavastajatelt, kes enamasti aastast aastasse nominentide reas figureerivad.

Milliseid arengusuundi võiks välja tuua?

Üks lõppenud teatriaasta kõlavamaid märksõnu oli kindlasti «autoriteater», sisulise terminina väheütlev, kuid just oma töövormi rõhutav – omamoodi alternatiiv või koguni opositsioon suurtele teatritele tihti omistatud konveiermeetodile.

On märkimisväärne, et kõik lavastaja-nominendid tõusid sel korral esile autoriteatrina loodud lavastustest, meenutades samas, et autoriteater kui meetod ei kuulu üksnes institutsioonilisele ­äärealale, vaid seda viljeldakse ka riigiteatrite lavadel.

Möödunud aasta oli vaieldamatult «Ühtse Eesti» aasta – selle ettevõtmise sündmusväärtus kõrgus teiste kõrval justkui omaette sfääris ning seda märgib ka parima lavastuse auhind. Kuid eripreemia nominatsioon ei tähenda kategooriat, mis n-ö peavoolu ei mahu, vaid see võimaldab just esile tõsta olulisi nähtusi ja suundmusi.

Minu jaoks oli Ulfsaki «Idiootide» nominatsioon väga oluline, sest tudengilavastused reeglina žürii tunnustust ei pälvi. Ka NO99 esile tõstmine komöödiakultuuri edendamise eest viitab olulisele valdkonnale (või puudujäägile?) meie teatriilmas.

Eelöeldu valgel on aga igati loogiline, et eripreemia laureaadiks sai Tartu Uus Teater, seda nii suunanäitajana kui ka tugevate tulemuste eest. Huvitav on see, et eelmisel kümnendil buumiks muutunud ja praeguseks pisut vaibunud kultuuriloolise teatri suund on leidnud tee just autoriteatri lavale. See märgib vahepeal kommertsialiseerunud nähtuse tõusmist justkui uuele kvalitatiivsele tasandile.

Kui ühtne oli sel korral žürii?

Igaks juhuks rõhutan, et žürii ei ole konsensuslik kogu, nominendid ja seejärel laureaadid selguvad hääletustulemustena ega tarvitse kajastada iga žüriiliikme isiklikku eelistust. Kuid seda avatum ja laiapõhjalisem ju hinnang on.

Hääletamine ei toimu mõistagi tuimalt ja anonüümselt, vaid peetakse ka väitlusi, kus iga žüriiliige püüab kolleege veenda just oma eelistuste nimel argumenteerides.

Seekordne žürii oli selles mõttes ühtne, et mingeid suuri ja vihaseid vaidlusi ei olnud, samas ei mäleta ma oma varasematest žüriiaastatest, et meie laualt oleks läbi käinud nii palju erinevaid nominendi-kandidaate kui tänavu.

Selles mõttes oli eriarvamusi rohkem, sest nagu juba öeldud, eelmine aasta raputas teatri loovas mõttes pisut segi ning tõi seniste vastuvaidlematute favoriitide kõrvale uusi huvitavaid üllatajaid.

Palun põhjendage kõiki auhindu paari lausega, et miks just need, mitte teised.

Urmas Lennuki «Vargamäe varjus» oli väga tundlik töö, kus väheste väliste vahendite ja väikese trupiga ulatuti puudutama suuri seoseid ja seaduspärasid.

Olles ühelt poolt jätkuks Lennuki varasematele Tammsaare töötlustele, ületati seekord eriti veenvalt piir dramatiseeringu ja originaalnäidendi vahel, seejuures alusteose materjali tendentslikult moonutamata.

Koos stsenograafialaureaatide Mihkel Ehala ja Liisa Soolepaga loodi kogu sellest Tammsaare maailmast üks suurvormiline elus keskkond, mis minetas aineselt muuseumihõngu.

Näitlejalaureaadid kandsid märke seinast seina – näitleja võib ju toimida nii lavastajakontseptsiooni täiusliku kehastusena kui ka rolli elavaks mängida režiiskeemi kiuste. Viimane ei tähenda lavastajale vastutöötamist, vaid psühholoogilise paljuhäälsuse leidmist.

Esimest võimalust näitlikustab Nero Urke peaosa lavastuses «Ird, K.», teist aga Helene Vannari kõrvalosa «Keskööpäikeses», kus ta ei jäänud lavastuse tervikkujundit ülal hoidva «-ismi» vangi, vaid laadis selle inimliku sisuga.

Ita Everi Violet Weston «Augustikuus» ja Guido Kanguri Gregory Solomon «Hinnas» on aga mastaapsed psühholoogilised peentööd, mis, võiks öelda, ületasid oma ulatuselt lavastuste endi kontseptuaalsed raamid.

Kommentaarid

Raili Sule
muusikalavastuste auhinna žürii esimees:

Aasta 2010 muusikateatris? Festivalid, ooperipäevad ja väljaspool teatrimaju tehtavad muusikaprojektid on pakkunud vajalikku konkurentsi. Statsionaaris oli kõige arvukamalt esindatud operett ja muusikal – kokku kuus lavastust–, oopereid poole vähem – kolm, peaaegu kõigil  kaks-kolm erinevat koosseisu. Lisaks kahe ooperi kontsertettekanded rahvusooperilt. Meie lauljate osalusega etendused Birgitta festivalil, lühiooperid EMTA ooperistuudios ning projektesitused. Meil on häid ja väga häid lauljaid, dirigente, aga lavastaja valikul tuleb värskendava hinguse otsingul vaadata kaugemale, vahel see õigustab («Boheem»), vahel mitte («Nahkhiir»). Nominentide nimistust selgub, et häid tegijaid on igas žanris.

Preemiate määramisel sai otsustavaks viimase aastaga märkimisväärse arenguhüppe teinud Estonia teatri koor, kes teostas muusikaliselt ja lavastuslikult nõudliku partii Prokofjevi ooperis «Armastus kolme apelsini vastu», ühendades vokaalse täpsuse keerulise liikumise täpsusega. Külalislavastaja Ran Arthur Braun pälvis tunnustuse värske ja uudse lavarežii, uuendusliku lavatehnika kasutamise ning mitmel tasandil hästi toimiva dünaamilise lavastuse eest rahvusooperis Estonia.

Mall Noormets
tantsulavastuse auhinna žürii esimees:

Aasta nüüdistantsus on lavale toonud häid, kihiliselt põnevaid töid küpsetelt moodsa suuna ülesehitajatelt, aga ka paar silmatorkavat ja lausa üllatavat uut nähtust. Žürii lähtus nominentide ja laureaadi valikul ennekõike lavastuse kui terviku olemasolust – seega oli väga oluline nii sisukus/sõnum, viimistletus, vormiline terviklikkus kui ka valitud stilistikas püsimine. Nüüdistantsu etendused on enamasti projektipõhised, jõudes publikuni tavaliselt kõigest kolm kuni kuus korda. Nii see Eestis anno 2011 on ja majanduslik pool ilmselt niipea muud rada ette ei anna. On tervitatav, et lavastustes kohtab varasemast rohkem nauditavat koreograafiat ja helgemaid teemasid (rohkem positiivsust); lisaks ka «veini efekti» – on tekkinud tugevad tegijad/isiksused, kes ajavad oma rida, minnes ajas aina paremaks. Kõige rohkem üllatas tantsuilma noor hing ehk Karl Saks. Tema laureaaditiitli pälvinud «Tšuud» on tõeliselt šamanistlikku vaimu ja heli kandev graafilise joonega kehakunst. ZUGA ühendatud tantsijad pakkusid oma publikule etendusega «Kohe näha, et vanad sõbrad» nostalgilist äratundmisrõõmu. Juba mitmendat aastat julget ja teravat sõnumit edasi andev Sandra Z teos «Autistid/artistid» on sotsiaalselt ärritav, peavooluga ja konformismiga vastanduv nähtus. Ja Kaja Lindali ja Mari Mägi lavastuses «Kaks naist köögis, banaanist rääkimata» on jällegi käekirjanäidis Eesti lavadel endale nime teinud tantsutandemilt. Niisiis on aastal 2010 olnud nüüdistantsus kõike – annus sotsiaalkriitikat, naisuurimust, mehelikku kehagraafikat, äratundmisrõõmu.
-----------------------------------------------------

2011. aasta teatriauhindade laureaadid

•    Parima lavastuse auhind
    Eesti Teatriliit annab alates 2009. aastast välja aasta parima lavastuse auhind. See määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut.
•    Sõnalavastuste alal
    Žürii: Ivika Sillar (esimees), Boris Tuch, Madis Kolk, Meelis Oidsalu, Ene Paaver, Raivo Trass, Riina Vanhanen
    «Ühtne Eesti suurkogu».
Teater NO99.
•    Lavastaja auhind
    Urmas Lennuk – lavastus «Vargamäe varjus». Albu valla projekt.
•    Naisnäitleja auhind
    Ita Ever – Violet Weston lavastuses «Augustikuu». Eesti Draamateater.
•    Meesnäitleja auhind
    Nero Urke – Ird, K. lavastuses «Ird, K». Tartu Uus Teater.
•    Naiskõrvalosa auhind
    Helene Vannari – osatäitmine lavastuses «Keskööpäike». Tallinna Linnateater.
•    Meeskõrvalosa auhind
    Guido Kangur – Gregory Solomon lavastuses «Hind». Kuressaare Linnateater.
•    Kunstniku auhind
    Mihkel Ehala (postuumselt) (lavakujundus) / Liisa Soolepp (kostüümid) – lavastusele «Vargamäe varjus». Albu valla projekt.
•    Sõnalavastuste eriaauhind   
    Tartu Uus Teater – otsingulise ja vormitundliku teatri loomine.
•    Reet Neimari nimeline kriitika­auhind
    Alvar Loog – 2010. aastal ilmunud teatrikriitika eest
•    Tantsulavastuste auhind
    Žürii: Mall Noormets (esimees), Helena Ehrenbusch, Kristiina Garancis, Mart Kangro, Teet Kask
    Karl Saks «Tšuud». Sõltumatu Tantsu Ühendus.
•    Balletilavastuste auhind
    Žürii: Tiiu Randviir (esimees), Juta Lehiste, Jelena Poznjak-Kõlar, Anu Ruusmaa, Kalju Saareke
    Eesti Rahvusballeti trupp. Tantsutehnilise kõrgtaseme, erinevate tantsustiilide oskusliku valdamise ja väljendusrikka esitamise eest lavastuses «Pähklipureja» ja  «Othello» (2010) ning «Teine sümfoonia» (2009).
•    Muusikalavastuste auhind
    Žürii: Raili Sule (esimees), Kerri Kotta, Tiina Mattisen, Reet Mikkel, Anne-Liis Poll
    Ran Arthur Braun. G. Puccini «Boheemi» dünaamiline ja värske lavastus rahvusooperis Estonia.
    Rahvusooperi Estonia koor. Muusikaliselt ja  lavastuslikult nõudliku partii professionaalse teostuse eest S. Prokofjevi ooperis  «Armastus kolme apelsini vastu».
•    Muusikalavastuse eriauhind
    «High School Musicali» esitustrupp – hea ansambel ja ühtlaselt professionaalsel tasemel teostus. Nuku- ja Noorsooteater.
•    Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind
    Žürii: Olav Ehala (esimees), Kadri Hunt, Margo Kõlar, Helena Tulve.
    Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse muusikalise kujunduse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) eest.
    Taago Tubin ja Ruslan Trochynskyi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele «Maakad», Ugala teater. Ning Taago Tubin – muusikaline kujundus lavastusele «Paanika». Teater Vanemuine.
•    Algupärase dramaturgia auhind
    Žürii: Ülev Aaloe (esimees), Jaak Allik, Riina Oruaas, Kiti Põld, Peeter Raudsepp
    Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.
    Ivar Põllu «Ird, K» – kontseptsioonikindlal käsikirjal ja põhjalikul arhiivitööl tuginev üldistusjõuline lavatekst eesti teatri vastuolulise suurkuju elust.
•    Teatritöötaja auhind
    Sirli Bergström – silmapaistva tehnilise ja loomingulise panuse eest lavastuse «Keskööpäike» kujunduse teostamisse. Tallinna Linnateater.
    Toivo Kaev –  lavastusteenistuse juht. Eesti Draamateater.
    Eda Hinno – 40-aastase trupijuhi kogemusega. Teater Vanemuine.
•    Priit Põldroosi nimeline auhind
    Riina Viiding – pikaaegse, süvenevalt järjekindla, perspektiivitundelise toimimise eest – selle nimel, et pidevalt ilmuksid meie teatrimõtet toitvad, arendavad ning jäädvustavad raamatud.
•    Salme Reegi nimeline auhind
    Rein Agur «Kirjaklambritest vöö» – üllatav, leidlik ja teatraalne, põlvkondi ühendav lähenemine noorte probleemidele. VAT Teater.
•    Ants Lauteri nimeline auhind
    Kersti Heinloo – lavastuste «Meister ja Margarita», «Kirsiaed», «Vend Antigone. Ema Oidipus», «Romeo ja Julia», «Vihurimäe (Vanemuine), «Kodukoht», «Sinul on meretäis hirmu», «Kirsiaed», «Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia...» eest (Eesti Draamateater).
    Argo Aadli – lavastute «Et keegi mind valvaks», «Tšapajev ja Pustota», «Boob teab», «Tõde ja õigus. Teine osa», «Kivid sinu taskutes», «Kes kadab Virginia Woolfi?» eest (Tallinna Linnateater), «Kirjad emale» (Kuressaare Linnateater)
•    Georg Otsa nimeline auhind
    Valetina Kremen – hinnatakse laulja sisukat kontserttegevust.
•    Otto Hermani nimeline auhind
•    Meeme Saareväli – 45-aastase staažiga kontrabassimängija. Rahvusooper Estonia.
•    Natalie Mei nimeline auhind
    Vladimir Anšon –pikaajalise panuse eest Eesti lavakujunduse arengusse ning lavakujunduse originaalse lahenduse eest lavastusele «Mowgli» Vanemuise teatris.
•    Rahel Olberi nimeline auhind
    Mai Murdmaa – epohhi kujundanud loomingu eest Eesti balletikunstis.
•    Aleksander Kurtna nim. auhind
    Ülev Aaloe – mastaapse tõlketegevuse ja põhjamaise maailmanägemise järjekindla vahendamise eest.
•    Kristallkingakese auhind
    Pirjo Püvi – särtsaka Susanna eest W. A. Mozarti ooperis «Figaro pulm». Vanemuine.
    Lauri Kaldoja – lavastuste «Torm», «Pipi Pikksukk», «Kunstveri ja -pisarad», «Unenäokohvik» eest ja muusikalised kujundused lavastustele «Torm» ja «Kunstveri ja -pisarad». Rakvere teater.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles