Muuseumiööl sündis kõigi aegade publikurekord

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy

Laupäeval, 20. mail toimunud järjekorras üheksandal üle-eestilisel Muuseumiööl tehti 111 000 muuseumikülastust, mis ületas õige napilt senise, 2015. aastal püstitatud publikurekordi.

Muuseumiööl avasid oma uksed 201 muuseumit, arhiivi, galeriid ja muud ajaloo ning mäluga seotud paika. Eelmisel aastal tehti Muuseumiööl veidi rohkem kui 106 000 muuseumikülastust.

Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul pole külastuste arvu pidev kasv suurenemine enam ammu sündmuse eesmärk, kuid kindlasti annab see tunnustust, et publik hindab eriprogramme, mida muuseumides aasta suurimaks muuseumisündmuseks juba varakevadest planeeritakse.

«Eile ja täna kogutud tagasiside põhjal võib öelda, et selle aasta teema - «Öös on mänge» - sobis väga hästi nii täiskasvanutele kui lastele: paljudelt korraldajatelt on kuulda, et muuseumisse jõudis lastega peresid rohkem kui tavaliselt. Teiseks oli märgata venekeelse publiku rohkust, mis teeb meile eriti head meelt, sest oleme selle nimel mitu aastat tööd teinud. Lisaks tundub, et soe ilm ja hea programm inspireeris inimesi uusi paiku avastama ja mööda Eestit ringi sõitma – väiksematest muuseumidest, kus oma püsipublikut hästi tuntakse, on kuulda olnud, et öö tõi muuseumidesse rohkelt uusi nägusid ning publik ei tõtanud vaid ekspositsioonist läbi, vaid tõesti süvenes nähtavasse ja kuulatavasse,» oli Kipperil hea meel.

«Eesti muuseumid tõestasid laupäeval, et Eestis jätkub muuseumipublikut ka siis kui sündmus langeb kogu senise aasta esimesele päikselisele ja soojale laupäevale,» lisas Lõuna-Eesti muuseumide programmi koordineerinud Külli Lupkin. «See annab tunnistust, et meie muuseumid oskavad rääkida haaravaid lugusid. Oleme Muuseumiöö korraldusmeeskonnaga lõputult tänulikud kõigile 201 organisatsioonile, sest just nende poolt pakutud sisukas programm oli see, mis inimesed muuseumidesse kohale meelitas. Ja teiseks teeme kummarduse öö vabatahtlikele.»

Tallinna ja Tartu muuseumide programmid tõmbasid muuseumiööl ligi kümneid tuhandeid inimesi; ainuüksi Eesti Rahva Muuseumit külastas 5 tunni jooksul 7100 inimest, Lennusadamas tehti kõigi aegade muuseumiöö publikurekord 5386 inimest, sama sündis ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis, mille ekspositsiooni ja sündmusi külastas 2511 inimest. Narvas pääsesid külastajad Narva Aleksandri kirikusse ekskursioonile, kuhu öö jooksul jõudis 10 korda suurem publikuhulk, kui korraldajad eeldasid. Üles leiti ka esimest korda Muuseumiööst osa võtnud muuseumid ja teised paigad Tallinna Raeapteegist kuni pisikese era-raadiomuuseumini Jõgevamaal ning Pokumaast kuni Järvemuuseumini Tartumaal.

Aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema «Öös on mänge» oli sel korral inspireeritud laste ja noorte kultuuriaastast. Muuseumiööd korraldavad alates 2009. aastast koos Eesti muuseumid ja Eesti Muuseumiühing ning ICOM Eesti.

Tagasi üles