Muljeid Theatre Expanded konverentsist

Linnar Viik esinemas konverentsil «Etenduskunstide tulevik: teatrivälja avardumine» Foto: Vaba lava

22.-23. maini korraldas Vaba lava teatriinnovatsiooni, nüüdisühiskonna ja teatri tuleviku teemalist konverentsi, kus leidus kõnelejaid eri valdkondadest ja välismaaltki. Fookuses oli teatri ja tehnoloogia areng, teatrite rahastus, tulevikuteatri suundumused ja palju muud põnevat.

Visionäär ja start-up'i Teleport üks rajajatest Kristjan Lepik pidas ettekande uutest tehnoloogiatest ja muutuvast ühiskonnast pöörates tähelepanu tehnoloogia arenguga kaasnevatele mõjudele. Meedia on toodud internetti, asjad juhtuvad kiiremini ja riikidel on raske sammu pidada – selles olukorras võidavad tema hinnangul head kohandujad.

Tehnoloogia muudab ka aeglaselt muutuvaid sektoreid nagu haridus, tervishoid ja rahandus. «Elame huvitaval ajal, maailm on üha globaalsem ja interaktiivsem,» tõdes Lepik. Väiksemad firmad toovad muudatusi ning vähese rahaga on võimalik jõuda kaugele, küsimus on, kuidas teha sama kunstivaldkonnas ja jõuda uuendusteni.

Riikide asemel peaks mõtlema sektoritele, revolutsioon toimub just valdkonnas, teater ei ole nii kiiresti muutuv, kuid Eesti teatrimaastik tema hinnangul paindlikum kui näiteks Suurbritannias. «Teatrit mõjutab ka virtuaalreaalsuse tulek, selle valdkonna kasv on kiire. Teatris luuakse reaalsust, püütakse inimesi kuidagi mõjutada ning miks mitte luua suure publikuarvuga virtuaaletendusi,» leiab ta.

«Tehnoloogiat arvesse võttes tuleb mõelda kastist välja. Teatri osas võiks mõelda, milline võiks see olla 10 aasta pärast. Idee tööst on aja jooksul muutunud ning oleme jõudnud võrgustikeni, sama olukord on ka teatris ning loovtöötajad saavad anda lisaväärtust tehnoloogiale,» on Lepik kindel. Teatri uus formaat võiks tema arvates olla infrastruktuur, mis annab platvormi millegi loomiseks, ka erinevate valdkondade ühendamine.

Visionäär Linnar Viik käsitles seda, kuidas inimene tehnoloogiaga suhestub. Arvatakse, et üks konkreetne tehnoloogia muudab kõike, alahinnates tehnoloogia pikaajalist mõju. Viik tõi esile, et inimese bioloogilised protsessid ja tajud on siiski samasugused, oma tajudega suudame vastu võtta kaks terabaiti infot sekundis. «Digiinnovatsioon muudab tekste, suuri tekste esitatakse vähese infoga, kontsentreerituna. Teatripubliku kommentaare ja arvamust on täna võimalik välja tuua sõnapilvena, küsimus on aga, mida selle infoga edasi teha,» leidis ta.

Teatris on Viigi sõnul üha olulisem loojutustus, kuid küsimuseks on, kellele: oluliseks saab ühiskondlik kõnepind. «Kas tänane teater toob inimeseni küsimusi oma kaasajast, inimsuhetest, kas see räägib ebamugavatest teemadest?» uuris Viik. «Et elame väga mitmekesistes kogukondades, saab teater aidata identiteete mõista ja ühiskonna identiteeti ka ehitada. Olulisim on tähendusloome – teater peaks tegelema sellega, mis see on on, kus elame ja toimime,» usub Viik.

Viik näeb tehnoloogiat ja ühiskonda koos toimivat: «Tänasel päeval vahendab tehnoloogia mitte ainult infot, vaid ka tundeid. Näiteks Youtube, kuna seal on vaadatavus, toimub tähendusloome. Kas teater on sellises olukorras välja suremas, arvestades, et teatripublik vananeb?» polemiseeris Viik. «Teatriinstitutsioonidel ei lähe selles olukorras eriti hästi,» leidis ta. Viik lõpetas tõdemusega: «Virtuaalreaalsus on praegu tulemas, küsimus on, kas teater soovib seda tehnoloogiat kasutada, kui teatri roll on eelkõige loojutustuses, sildade-, identiteedi- ja tähendusloomes.»

Teatripoliitikast ja riiklikust rahastamisest arutleti Eesti, Läti ja Soome kontekstis. Kultuuriministeeriumi teatrinõunik Katre Väli kõneles Eesti teatri rahastuspõhimõtete uuendamisest. Protsess veel käib, lõplikku dokumenti ettepanekuga pole ministrile edastatud. Väli kirjeldas, et praegune seadus näeb ette, et rahastatakse publiku külastusi, see aga pole kvaliteeti arvestades mõistlik. Küsimus on tema sõnul selles, mida ministeerium tellib, kas rohkem esietendusi või pikema elueaga lavastusi, erinevaid sihtrühmi, tagades ka eri žanrite olemasolu – tuleb leida tasakaal traditsiooni ja innovatsiooni vahel.

Väli hinnangul on küsimuseks, kuidas anda teatrile kindlus oma loominguliste plaanidega edasi minna, samuti on teemaks töölepingud ja palgad ning etenduskunstiasutuse määratlus – mis kvalifitseerub etenduskunstiasutuseks. Üks vaidluskoht on otsustajad: kes on ekspertgrupis ja mille alusel komisjonid luuakse, et komisjonis oleks sõltumatud inimesed, kes näeks ära uuslavastused. Hetkel liigutakse AITA-põhise ehk hinnatava inimtööaasta alusel tehtud mudeli poole. Väli vihjas, et võib-olla tuleb ümber hinnata mõned lavastuste hindamise aspektid, kuna eelnev seadus on loodud repertuaariteatreid arvestades. Samuti on üheks teemaks lavastuste arhiveerimine, digitaliseerimine.

Esimese päeva paneeldiskussioonis tuli juttu professionaalsusest, kunstnike toetamisest, institutsioonidest ning vabakutselisusest ja näitlejaharidusest ehk sellest, mida peaks õpetama kunstnikele, et nad nüüdisaegsel kiiresti areneval loomemaastikul tegutsejatena toime tuleksid. Loomingulisus on oluline maailma arengusuundi arvestades.

Teine konverentsipäev keskendus loovproduktsioonile, kunstilisele sekkumisele ning kunstile ühiskonnas ja kunsti kaudu õppimisele, samuti töökeskkondade uuendamisele. Samuti oli vaatluse all teatriuuendus ja Vabal laval etendunud lavastusprojekt «Eritunnused», mille aineseks e-Eesti ning mille loomeprotsessis osalesid ka IT-sektori esindajad.

Tiit Ojasoo rääkis NO99 tegevusest, sealhulgas sotsiaalsest suurprojektist «Ühtne Eesti» ja selle mõjust ühiskonnas. Saksa dokumentaalteatrist ja arhiivimaterjalidega töötamisest kõneles saksa lavastaja Hans-Werner Kroesinger. Teisel päeval võeti vaatluse alla teatri potentsiaalsed tulevikusuunad, paneeldiskussioonis keskenduti ka suhtele publikuga. Konverents tervikuna avas teatri tuleviku teemat väga mitmekülgselt, kaasates nii Eesti kui välismaa erinevate valdkondade esindajaid arutlema nii teatri ja tehnoloogia suhte kui ka kunstilise sekkumise ja uute teatrisuundumuste üle.

***

Konverents «Etenduskunstide tulevik: teatrivälja avardumine» 22.-23. mail Vabal Laval toimus Interregi Kesk-Läänemere 2014–2020 programmi raames ning võttis kokku Vaba Lava kaheaastase rahvusvahelise projekti Theatre Expanded produtsentide õppe koostöös Läti Uue Teatri Instituudiga.