/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/09/25/5884331t1h1458.jpg)
10. juulil toimub festivali Klaaspärlimäng raames Tartu Jaani kirikus sümfoonilise heliteose «Hiroshima-Nagasaki» maailma esiettekanne. Teos on pühendatud tuumarünnaku 70. mälestusaastapäevale.
Eesti heliloojatel valmis muusikaline suurvorm tuumakatastroofi mälestuseks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doris Kareva haikudele lõid muusika kuus heliloojat: Helena Tulve, Toivo Tulev, Liisa Hirsch, Eugene Birman, Tatjana Kozlova-Johannes ja Malle Maltis. Ettekande muusikaline juht ja dirigent on Andrus Kallastu. Teatud mõttes on tegemist multimeedia teosega – muusika dramaatilisust aitab rõhutada video.
Poetess Doris Kareva kirjutas kuuele Eesti heliloojale haikud, millest muusikud oma loomeprotsessis lähtusid. «Kindlasti pole see teos reekviem, pigem hümn elule, ja tänapäevalgi valusalt oluline meenutus selle haprusest,» iseloomustas Doris Kareva.
«Võimalikku teose ülesehitust arutades jõudsime produtsent Ülo Vihmaga üheksa osani: Ilmutus, Kooskõla, Loomine, Taevas, Maa, Tuli, Tuul, Tühjus, Sünd», ütles poetess. Dramaatiline teos räägib loo kahes noores inimeses tärganud armastusest, kooselu võludest ja valudest, kriiside ületamisest, lapse ootamisest kuni tema sünnimomendini, mis langeb kokku selgest sinisest taevast alla sadava katastroofiga.
Festival Klaaspärlimäng toimub Tartu Jaani kirikus 6.–11. juulini ning toob sel aastal lavale suurteoseid ja kammerlikke kooslusi enam kui kümne riigi artistidelt. Nüüdis- ja klassikalist muusikat ühendaval festivali raames toimub 13 kontserti.