Kultuurisoovitused

Ferenc Liszt 200 ja Tartus tagasi!

Ferenc Liszt

FOTO: Repro

Helilooja Alo Põldmäe, Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimees, meenutab vähe tuntud seika, kuidas Tartus käis maailma üks hinnatumaid pianiste Ferenc Liszt, kelle sünnist täitub 200 aastat. Sündmust tähistatakse Tartus ulatusliku muusikapäevaga.

Ferenc Liszt külastas 1842. aasta kevadel Tartut kahel põhjusel – sel ajal Riiat külastanud ja Peterburi edasi reisinud Lääne-Euroopa muusikutele jäi Tartu «teele ette» ning pärast Tartu Ülikooli taasavamist 1802. aastal ja eriti pärast esindusliku kontserdipaiga – ülikooli aula – avamist 1813. aastal oli Tartu muutunud arvestatava muusikaeluga linnaks.  

Mis tegi Liszti esinemised eriliseks, et koguni tema õpilaste õpilaste õpilased on oma kontserdireklaamides alati viidanud maestro Lisztile? Tema puhul määras pianisti virtuoossuse ja musikaalsuse ning helilooja mõtte uudsuse haruldane koosmõju. Liszt lõi romantilise kangelase kuju läbi muusika. See oli nii tugev, et veel enam kui sada aastat hiljem püüti seda jäljendada.

Liszt andis 9. ja 11. aprillil uue kalendri järgi Tartu Ülikooli aulas kaks ülimenukat kontserti. Ajalehe Inland andmeil toimus 12. aprillil ka kolmas kontsert. Kus see toimus, pole seni õnnestunud kindlaks teha. Neist esinemistest kujunesid tolle aja suursündmused nii Tartu kui kogu regiooni kultuurielus.

Esimene teade Liszti tulekust Tartusse ilmus Tartu saksakeelses lehes Dörptsche Zeitung 20. märtsil 1842 (vana kalender): «Liszt saab oma triumfireisil läbi Euroopa, mil seda helide riigi isevalitsejat vürstlike auavaldustega vastu on võetud, mõne päeva pärast Tartusse saabuma. /---/ Berliinis andis ta hiljuti kahe kuu jooksul 18 kontserti, kõigile olid piletid ammu enne kinni pandud. /---/ Peaaegu kõik õhtud täitis ta ise ja üksi, harilikult seitsme numbriga, millele reeglina tuli veel tormiliselt nõutud lisa. Rohkem kui 60 palaga sisaldasid need õhtud alati uudsuse võlu ja elavust; ta kandis need peaaegu alati ette ilma nootideta.»

31. märtsi lehes ilmus teise kontserdi järelkaja: «Lõpuks saime ka meie eile õhtul osa õnnest kuulda siin läbisõidul viibivat Liszti, kes on teel Peterburi. Armastusväärse lahkusega oli geniaalne kunstnik valmis meie linna publiku nõudmistele ja soovidele vastama ja mitmel kontserdil oma väljapaistvaid saavutusi ja seni kättesaamatut meisterlikkust meile näitama. Oleks rumal ettevõtmine ja tühi vaev siin ise kiidusõnu looma hakata, kui Liszt juba kogu Euroopa avaliku häälega on suurimaks praegusaja muusikageeniuseks kuulutatud ja kiidetud.»

Lausvaimustus pääses valla 7. aprilli Dörptsche Zeitungis:

«... meil on ainult Liszt kõigi huultel ja rõõm kõigis südameis. Ka meid on tema geeniuse saladuslik võlu haaranud ja koos temaga lisztomaania, see meie kiire ja närviliselt erutava aja kummaline iha. /---/ Ta andis 28. ja 30. märtsil Ülikooli suures ja täis aulas kaks kontserti, mõlemal mängis ta ainult ise ja üksi, enne ja pärast iga numbrit rõkatas talle vaimustatud rohke aplaus. Härra üliõpilane Bernard sai au osaliseks, et Liszt mängis koos temaga ühe Moschelese sonaadi. /---/ ... nüüd on jäänud tühi, peaaegu nukker igatsus millegi nimetu järele. See on ta geeniuse võluvõim. Liszt on võimas, mälestus temast jääv. /---/ me oleme üle võetud lisztiaanide leeri ja tahame alatiseks sinna jääda.»

Mida Liszt Tartus mängis, pole täpselt teada, sest eraldi kavu ei trükitud. Tartu arvustused mainivad vaid ühe teose – tšehhi helilooja Ignaz Moschelesi sonaadi neljale käele – ja sedagi vaid märkimaks ülikooli kasvandikule Bernardile osaks langenud erilist au mängida koos Lisztiga.

On teada, mida Liszt mängis Venemaa kontserdireisidel 1842. aastal ja mõni aasta hiljem. Suure osa moodustasid improvisatsioonilised fantaasiad ja parafraasid tolle aja populaarsete ooperiheliloojate meloodiatest (Bellini, Donizetti jt) ja transkriptsioonid (Schubert, Rossini, Glinka, Aljabjev). Teistest autoritest mängis ta enim Weberit, Chopini, Fieldi. Enda teostest «Kromaatilist galoppi», «Bravuurset valssi» ja «Ungari marssi». Nende põhjal võib oletada, mida Liszt võis Tartus mängida.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi omandis on Peterburi tiibklaver J. Becker, millel Liszt olevat mänginud Peterburis Holstein-Oldenburgi printsi salongis pärast Tartu kontserte. Klaver sattus Samma mõisa ja oli hiljem muusikateadlase Karl Leichteri valduses, kes müüs selle muuseumile 1970. aastail. Seotust Lisztiga kinnitab klaveri noodipuldi alla malmraamile laia žestiga kirjutatud autogramm, mille kohta Leichter on teinud omal ajal ka käekirja määramiseks analüüsi.

Mis toimub?
«Tartu Ülikool, klaver ja Liszt»
14. aprillil toimuv Tartu kultuurilukku süüviv muusikapäev

•    Kell 12 esineb TÜ aulas tervituskontserdiga «Liszt mängis just siin 169 aastat tagasi» pianist Lauri Väinmaa
•    Teaduslikul sümpoosionil kell 14 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis esinevad ettekannetega dr Urve Lippus, prof Jaan Ross, Lembit Orgse, Mart Jaanson, Geiu Rämmer, Alo Põldmäe ja Virge Joamets
•    Terve päeva avatud klaverinäitus
•    Kell 18 lõpetab ürituse Lauri Väinmaa kontsert Liszti muusikast erinevatel klaverinäituse pillidel. Liszti loominguga seotud luulet loeb Piret Kuub
 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles