Ekspositsiooni on kaasatud Tallinna Moemaja rõivamudeleid nii Eesti Rahva Muuseumi kui ka Eesti Ajaloomuuseumi kogudest ja kunstnike vastvalminud rõivakomplekte. Vana ja uut liitma on valitud rahvuslik käsitluslaad, mis ühendab selle põlvkonna kunstnike loomingut nii moemaja aegadel kui ka hilisemas vabaloomingus. Väljapanekut täiendavad moekunstnike isiklikud meenutused ja tööjoonised moemaja päevilt.
«Aegadest ja riigikorrast olenemata on Eesti kunstnikele omased stiilielemendid aegumatud – nutikus, maitsekus, põhjamaisus ja praktilisus, mis on aimatavad ka rahvuslikus moes. Rahvuslik stiil eristab meid teistest, meie omapära ja aegumatud maitse-eelistused on jäädvustatud just selles stiilis,» kirjeldab näituse fookust Anu Hint. Tallinna Moemajas valmistati kaks korda aastas rahvuslik kollektsioon, mis oli alati väärikas väljakutse peakunstniku poolt välja valitud kunstnikele. Juhtnööre ei antud, teema käsitlemiseks jäi autorile loominguline vabadus.
Tallinna Moemaja keskendus näidismudelite tootmisele ega tegelenud massitiraažidega.
Tänaseks on säilinud kahetsusväärselt vähe selleaegseid rõivamudeleid. ERM ja ajaloomuuseum on kogunud peamiselt rahvuslike stilisatsioonide baasil loodud rõivaid, mis koostaja sõnul kinnitavad humoorikalt näituse ajalooliseks olemuseks «sisult sotsialistliku, vormilt rahvusliku stiili», mis nüüdseks on muutunud «lihtsalt rahvuslikuks stiiliks».
Osalevad kunstnikud ei ole oma loomingus kitsalt rahvuslikule temaatikale keskendunud, rahvuslik teema sobib Anu Hindi sõnul kõige paremini piduliku rõivastuse juurde. Oma ateljeedes tegutsevad moekunstnikud pöörduvad selle teema poole tavaliselt enne vabariigi aastapäeva või vahel ka pruutkleitide tellimuste puhul. Näitusel joonistub muu hulgas välja 1980. aastatele omane laiaõlgne ja maskuliinne laad rahvuslikus vormistuses ning selle kõrval tõusevad esile kunstnike nüüdisaegsed rahvusliku stiili tõlgendused.