/nginx/o/2011/04/14/557940t1he3f8.jpg)
Ewert Sundja (27) tõusis kaheksa aastat tagasi esile «Kahe takti» võitjana, sestpeale on ta proovinud üht ja teist vahelduva eduga. Poolteist aastat tagasi kinnistus koosseis Ewert & The Two Dragons, mis esitleb värsket teist albumit täna Tallinnas ja homme Tartus. Juba on nad seda teinud Lätis (ja mitte lihtsalt Lätis, vaid sealses rahvusringhäälingus) ja Pärnus, ees seisavad kontserdid nii Eestis kui ka Riias ja Helsingis.
Graafik on tihe, ja asja pärast. Esitletava plaadi kohta lausuvad ajakirjanikud, promootorid ja kriitikud kui ühest suust: see plaat on kui avanemine, eneseleidmine. Ewert & The Two Dragons oli üks enim kõlanud nimi ka pärast tänavust Tallinn Music Weeki.
Küsin poistelt, lisaks Ewertile (vokaal ja klahvpillid) Erki Pärnojalt (kitarr, pasunad), Ivo Ettilt (bass) ja Kristjan Kallaselt (trummid), kas nad nägid ilmutust või mis neile sisse on läinud.
Tegelikult on esimene küsimus: kuidas Lätis läks?
Ewert: Väga hästi, see oli plaati tutvustav ürituste sari kahel päeval Läti eri punktides: plaadipoed, televisioon, raadio, klubid.
Ja Läti raadios 101 tuli teie laul veebruari mängituimaks. Positivuse festivalile lähete juba teist aastat järjest. Läti on küll lähedal, aga enamik eesti bände seal kuigi popid ei ole. Kuidas teil õnnestus?
Ewert: See on mänedžer Toomas Olljumi teene, tal olid seal tutvused. Kõigepealt saime esinema väiksesse indiklubisse I Love You. Kõigepealt sinna sattudes arvasin, et see on meie bäkksteidž. Siis aga selgus, et see on lava ja sinna peab mahtuma ka publik.
Erki: Aga sellele vaatamata pressis sinna väga palju inimesi: tegime publikurekordi. Inimesed laulsid kaasa.
Kristjan: Me esinesime seal, sest meile öeldi: see võib olla meie võti Positivusele.
... kus eelmisel aastal esinesite koos Muse’iga, tänavu on seal Beach House ja Röyksopp. Keda ise näha tahaksite?
Erki: Beach House’i ja Röyksoppi tahakski.
Ivo: Mind huvitavad ka sellised vanakesed nagu James.
Räägime teie uuest plaadist. Öeldakse, et olete avanenud, leidnud midagi, müstilisi asju. Mõnes mõttes võiks see isegi solvata: nagu oleks kogu senise elu niisama tühja sahminud ja mõttetult pilli puhunud. Aga uus plaat vist siiski on mingi kulminatsioon?
Erki: Eks see kõik ole olnud protsess.
Ewert: Uue plaadi lood olid meil lavadel juba sisse mängitud, enne kui stuudiosse läksime. Võib-olla sellepärast kõlab uus plaat paremini.
Kas see on täiuslik plaat?
Erki: Kindlasti mitte. Miksimise ja töötlemise ajal oli sada ettepanekut, mida teha teisiti, mida keerata valjemaks. Aga mingil hetkel on tähtaeg ja tuleb see keiss ära lõpetada, muidu võib-olla siiamaani mängiksime juurde ja kustutaksime.
Pealtnäha lihtsad meloodilised lood, aga asi pole nii lihtne. Kõik on virtuoosselt mängitud, allhoovusi on mitmest žanrist folgist funk’ini. Lahterdamine on minu töö, mitte teie, muidugi.
Ewert: Ega me ju ei ole maha istunud ja arutanud, et kuhu lahtrisse me muusikat teeme. See on, jah, sinu töö. Mingi kõlapilt kujutluses on, aga seda me ei oska sõnadesse panna.
Erki: Me saime mingi kindluse kätte, sealt see parem kõla ilmselt.
Mis sinu lauluhäält puudutab, Ewert, siis Lauri Saatpalu ütles Raadio 2s, et ega enne õiget häält ei tulegi, kui mees hakkab 30 saama ja natuke juba elukogemust ka.
Ewert: Heheh. Ma sellega päri ei ole, aga ega ma ei saakski olla, siis ma kriipsutaks kõik oma senised tegemised maha. Loomulikult ma ei eita pidevat kasvamist...
Kristjan: Peaks ikka ootama ära, kuni tase tõuseb, ja siis laulma hakkama.
Teie jaoks on see bänd põhitegevus. Keegi ei käi tööl. Ega laevadel mängimas.
Kristjan: Nii on kujunenud jah, et põhitegevus.
Ongi võimalik, et indirokibänd ja elab Eestis ära? Kõlab natuke absurdselt.
Ewert: Isegi siin mõne kontserdi eest saame juba raha.
Kristjan: Eks siin nipet-näpet teeme kõrvalt ka, projekti korras, kuna pilli oskame mängida.
Kas mänedžeri on kulukas pidada? See on luksus Eestis.
Ewert: See toob sisse ikka. Mänedžerist sai meie arengus pöördepunkt. Plaadipakendist logistikani, kõigega tegeleb mänedžer.
Kristjan: Tallinn Music Weekil oli hästi näha: meie tassime oma kola ja teeme saundtšekki, mänedžer suhtleb samal ajal delegaatidega.
Mänedžerist vist ikka kasu on, eile tulite Lätist, täna lähete Pärnusse, homme Tallinnas, ülehomme Tartus... Aga kas Eesti väikseks ei jää? Teed võib-olla teise tiiru peale uue plaadiga: Tallinn, Tartu, Pärnu. Võib-olla ka Viljandi, mõni väiksem koht. Kuhu edasi?
Ivo: Ainult Eestis võib-olla ei oleks mõtet.
Ikka mõtlete rahvusvahelisele edule ka, Lätist kaugemale?
Ivo: Kes ei mõtleks!
Ewert: Vaatame jälle mänedžeri poole. Teeme kutsika silmad pähe. Aga me ei ole ju vana bänd. See kõik on praegu ruttu tulnud. Esialgu kohti ja tutvusi ainult lisandub. Soome tuleb juurde, ring läheb suuremaks.
Millest oleksite nõus bändi nimel loobuma?
Kristjan: Lihtsast mugavast elust oleme juba loobunud. Tööst.
Ewert: Samas, see ei ole loobumine, sest sa ei taha seda niikuinii teha.
Erki: Majanduslikust mugavusest oleme siiski loobunud, oma ajast, võimalustest, mis võiksid tuua sisse. Me võtame riske ja investeerime. Oleme oma valiku teinud.
Rõõm kuulda, et sama suhtumine, mis laias ilmas. Britis ei lööks ükski bänd ilma idealismi ja maksimalismita läbi, Eestis jällegi on teised mõõtmed ja teine kultuur.
Kristjan: Ma töötasin Estonia teatris orkestrandina. Hea lihtne, mugav. Aga natuke nüristav.
Viskasid nüüd tõsise muusika nurka ja teed sellist poppi! Äkki oleks saanud kuulsaks orkestrandiks!
Kristjan: Heh, nojah, mitte midagi isiklikku kellegi suhtes.
Erki: Me oleme neli noort meest, kes on väga head sõbrad, ja meil ei ole mingi probleem sõita oma autodega kohale ja mängida kuskil.
Kes teist draakon ei ole, sina, Ivo või? Ewert pluss kaks, eks.
Ewert: Kõik on draakonid.
Väga dadaistlik, kaks on kolm.
Erki: Ühel on lihtsalt kaks pead.
Ah, muidugi!!!
Esitluskontserdid on 15. aprillil Tallinnas Sõpruse kinos, 16. aprillil Tartus Genialistide klubis, 20. aprillil Riias ja 27. aprillil Helsingis
Uus plaat
Ewert & The Two Dragons
«Good Man Down»
2011
/nginx/o/2013/07/05/1875372t1hc53d.jpg)