Maastikud mõttejaamade, partide ja tuumaseentega

Jasper Zoova oma näituse «Mõtlemine on kingitus» tööde ees.

FOTO: Alar Raudoja

Kolm näitust Pärnu linnagaleriis ei ole iseenesest omavahel seotud, aga mingi veidral moel moodustavad need siiski terviku.



Zoova esitleb mahuka seeriana oma Mõttejaamu, mida varem on siin-seal mõnekaupa näha olnud. Kui rongijaamad on mõeldud rongiootamiseks, siis Mõttejaamad ilmselt peaks olema paigad, kus oodata häid mõtteid.

Tegemist on putkadega, mille disain peaks looma soodsad tingimused teatavat sorti mõteteks. Suurem jagu neist on esitatud maalidena, või maalikavanditena, mis on projitseeritud kuldsele lõuendile. Sädeleb väga pühalikult.

Neli tükki on teostatud makettidena, kus saab paremini aimu jaamade n-ö mõjuainetest – lisaks temaatilisele dekoorile on mängitud ka erinevate materjalidega. Ökojaam on mõistagi puust ja tubakakatusega, militaar­jaam kamuflaažmustriga jne.

Üldiselt võiks jaamad jaotada kolmeks. On teivasjaamad, sellised, mis on pühendatud mingile kindlale mõttesuunale. Näiteks sõjale ja rahule, unele, sünnipäevale.

Teised, suuremad jaamad annavad võimaluse otsida arvukate vihjete seast ise vajalikku mõttesuunda – seal figureerivad segiläbi rulluiskudel kaelkirjakud, religioossed sümbolid, mitmesugused loomad ja erinevate kultuuride ornamentika. Suurimad sõlmjaamad jätavad vaatajale lõputu tõlgendusvõimaluse, koosnedes valdavalt abstraktsetest ornamentidest.

Kaia Otstak on õppinud tegelikult filosoofiat, aga see ei takista tal edukalt maalida. Töid on kahte sorti. Ühed on abstraktsusele kalduvad maastikud, teised figuraalsed. Ruum, kus tegevus toimub, on magritte’ilikult sürreaalne, kõrbesarnane, pikkade varjudega teadmata valgusallikast.

Ühel tööl jagavad paavst ja keegi, kes võiks olla näiteks Hiina kindral, mingit maa-ala, ilmselt Tiibetit. Mererannal seisab sõjard, kellel on käe asemel automaat, käsi on aga lainetest kaldale uhutud. Vägistamisohver vaatab igatsevalt kaugusse.

Tegelaste vahel maastikul leidub abstraktseid vorme, mingeid monoliite, mis toimivad ilmselt töödel liikuva energia segajate või peegeldajatena. Kauguses kõrgub punane tuumaseen.

Maalimisviisis on Otstak kasutanud nii abstraktsionismist pärit faktuure kui ka mõningaid ikoonimaali nippe.

Aivar Kurvits esitab linnavaateid Pärnust ja mitmest Läti linnast. Sekka ka rida mereteemalisi pilte. Art brut’i tunnustatud meistrina on jätkuvalt imetlusväärne tema üldistusvõime. Pilte maalib ta mälu järgi. Kõik ebaoluline on unustatud, alles on vaid kõige tähtsamad ja muljetavaldavamad värvid ja vormid.

Paljud kujutatavad objektid on selle käigus tundmatuseni muundunud – pardid meenutavad draakoneid, majad võivad toetuda õhku ja tänavad kulgeda vertikaalselt, aga see lisab asjale vaid vürtsi ja aitab edasi anda seda ehedat emotsiooni, mida need motiivid algselt kunstnikus tekitasid.

Kurvitsat ja Zoovat ühendab naivism ja äärmiselt meelevaldne reaalsusekäsitlus. Zoovat ja Otstaki omakorda huvi inimpsüühika, ühiskonna ja religiooni seoste vastu. Ja nagu kogemata tekibki neist näitustest kokku sorav lugu.

3 näitust korraga

Jasper Zoova «Mõtlemine on kingitus»

Kaia Otstak «Rahuaeg / Sõjamäng»

Aivar Kurvitsa personaalnäitus


Pärnu linnagaleriis raekojas
30. aprillini

Tagasi üles