Eksperdid teatri- ja kontserdipiletite hinnatõusule veel lõppu ei ennusta

Rahakott Foto: Elmo Riig / Sakala

Ligi 40-protsendiline kultuuriteenuste hinnakasv viimase viie aasta jooksul on ekspertide sõnul Eesti inimese rahakotile küll koormav, kuid samas jäävad meie hinnad võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega siiski kaugele maha.

Eurostati andmeil kasvasid kultuuriteenuste ehk näiteks teatri-, kontserdi- ja muuseumipiletite hinnad Eestis viimase viie aastaga 39,7 protsenti. Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine hinnatõus oli samal ajal oluliselt väiksem ehk 29,3 protsenti. Eestist suurem hinnakasv oli vaid Lätis, kus hinnad kasvasid ligi 75 protsenti.

Eurostat võttis oma uuringus arvesse kino-, teatri-, kontserdi-, muuseumi- ja loomaaiapiletite hindu, televisiooni- ja raadiomaksu ning seadmete renti.

Statistikaameti analüütiku Kutt Kommeli sõnul on kultuuriteenuste märkimisväärne kallinemine seotud ühest küljest käibemaksu tõusuga ning teisest küljest majandussurutise ja riigi toetuste vähenemisega.

«Kuna üldine elukallidus ja kultuuriteenustega seotud kulud, näiteks energiahinnad, tõusevad, võib oletada, et tõenäoliselt tõusevad kultuuriteenuste hinnad ka edaspidi,» pakkus Kommel. Tema sõnul on hinnad tõusuteel ka paljudes teistes Euroopa riikides ning raske oleks leida midagi, mis aitaks kaasa praeguste hindade püsimajäämisele või langetamisele.

«Seda ei saa siiski võtta päris mustvalgelt,» märkis Kommel. Näiteks kinodes on konkurentsi kasvamise tõttu hinnad langenud ning raamatukogude kasutamine on endiselt tasuta.

Samas ei ole Kommeli sõnul statistikaameti andmeist näha, et kultuuritarbimine oleks hinnatõusude taustal vähenenud. «Üldiselt ei ole külastatavus langenud, vaid ikka tõuseb vähehaaval. Ainukesena võib märgata teatriskäikude väikest langust viimase kolme aasta jooksul,» märkis analüütik.

Rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe sõnul aga jäävad Eesti teatri- ja kontserdipiletite hinnad paljudest teistest Euroopa riikidest kaugele maha ka siis, kui need tõuseksid veel poole võrra. «Praegu jääme ikka kõvasti veel maha, kuigi hakkama tasapisi järgi võtma,» märkis ta.

Kuna riik on toetusi masuaastate jooksul oluliselt vähendanud, on kultuuriasutused tema sõnul pidanud paljud riskid enda kukile võtma. «Enamus raha tuleb piletituludest ja kui riik võtab raha vähemaks, siis tuleb käsi kahjuks veel sügavamale kliendi taskusse pressida,» tõdes Mäe.

Samas on näiteks rahvusooper suutnud tema kinnitusel oma hinnataseme viimase nelja aasta jooksul hoida enam-vähem samal tasemel. Ta pakkus, et kultuuriteenuste hinnatõusule võivad suurt mõju avaldada eelkõige vabaõhukontserdid, mis tema hinnangul on kohati väga soolaste hindadega.

«Oleme rasked ajad üle elanud ja erilist taandarengut publiku hulga osas pole olnud – pigem vastupidi, tänavu on külastajate arv taas kasvama hakanud,» rääkis teatrijuht. Samas on rahvusooper tema hinnangul vana ja väärikas kaubamärk, millel on välja kujunenud oma kindel klientuur ning teistel, vähem tuntud asutustel ei pruugi veel nii hästi minna.