Valitsus kiitis tänasel istungil heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu. Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarve eelnõus on ette nähtud palgatõus kultuuritöötajatele ja noortetreeneritele ning laieneb ka kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ring. Ees seisab mitu kauaoodatud investeeringut.
Vaata, milline kultuurivaldkond saab 2018. aastal riigieelarvest senisest rohkem raha
Kultuuriminister Indrek Saare sõnul võimaldab järgmise aasta eelarve tõsta kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuurivaldkonna töötaja brutotöötasu alammäär esmakordselt üle tuhande euro piiri 1150 euroni. 7,5 protsenti suurendatakse ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära.
«Kolme aastaga on kultuuriministeerium tõstnud miinimumpalka 419 euro võrra ja täitumas on ministeeriumi eesmärk tõsta kultuuritöötaja keskmine kuupalk 2020. aastaks Eesti keskmisele tasemele,» märkis minister.
Minister lisas, et 2018. aastal laieneb ka kirjaniku- ja kunstnikupalga saajate ring. Mõlemad loomevaldkonnad saavad juurde kolme loomeinimese palgaraha, mis tagab vabakutselistele tipp-professionaalidele töötasu ja sotsiaalsed garantiid.
Kultuuriministeerium suurendab ka 5. ja kõrgema kutsetasemega noortetreenerite palgafondi, mis võimaldab tõsta treenerite senise 637-eurose alampalga 850 euroni kuus.
Kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele mõeldes on uuest aastast esmakordselt käivitumas toetusmeede, mis toetab Eestis toimuvate ja majanduslikult positiivse mõjuga rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Uue meetme tarbeks on kavandatud järgmisel aastal kaks miljonit eurot.
Järgmisel aastal suureneb toetus ka Eesti Filmi Instituudile 350 000 euro võrra ning Film Estonia eelarvemaht suureneb kaks korda ehk kahe miljoni euroni aastas.
Eelarvest rahastatakse ka mitut olulist kultuuri- ja spordiobjekti, mis kõik on pikisilmi oodanud investeeringuid.
Tallinna Linnateatri hooned korrastatakse, ehitatakse uus ja ruumikas saal. 2018. aasta riigieelarvesse on hoonekompleksi projekteerimiseks planeeritud 700 000 eurot. Teater saab korda riigi ja linna koostöös. Lauluväljaku laululukaare renoveerimistöödeks on ministeeriumil planeeritud 330 000 eurot, mis samuti korrastatakse koostöös Tallinna linnaga. Kalevi Keskstaadioni rekonstrueerimisse panustab riik kolm miljonit eurot ja sama palju ka Tallinna linn. Arvo Pärdi keskuse uus hoone valmib järgmisel aastal, selle tarbeks eraldab kultuuriministeerium tuleval aastal 3,7 miljonit eurot.
Kääriku Spordikeskus arendatakse nüüdisaegseks treeningkeskuseks, selle tarbeks on eelarvesse planeeritud 3,8 miljonit eurot.