Kunstnike Liit jagas Kristjan Raua preemiaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Teelemari Loonet
Copy
Siim-Tanel Annuse reljeefmaal «100 ja 500 krooni».
Siim-Tanel Annuse reljeefmaal «100 ja 500 krooni». Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna linnavalitsus omistasid tänavuse Kristjan Raua  kunstipreemia Siim-Tanel Annusele, Mare Saarele, Enno Hallekile ja Karin Hallas-Murulale.

Preemiale kandideeris seekord 31 kunstnikku, kunstiteadlast ja kollektiivi, välja anti neli võrdväärset preemiat suurusega à 2240 eurot .

Siim-Tanel Annus pälvis preemia autoritehnikas maalikomplekti eest isikunäitusel «Raha ja poeesia» mullu sügisel Tallinna Kunstihoones, kus uuriti paberraha ikonograafia märgilisust.

Karin Hallas-Murulat tunnustati Arhitektuurimuuseumi loomise ja juhtimise eest, arvestades rahvusvahelise tasemega teadus- ja kirjastustegevust ning näitusteprogrammi aastatel 1991-2010.

Enno Hallekile omistati preemia maali-installatsioonide näituse «Fraktaalne abielu varjuga» eest Tallinna Kunstihoone galeriis mullu sügisel, kus nimekas Eesti-Rootsi maalikunstnik esitas talle tuntust toonud lego-pop’i.

Mare Saare pälvis preemia silmapaistva pâte de verre tehnikas klaasinstallatsiooni «Maailmalõppu ei tule» eest rühmanäitusel «Tasakaaluhetk» Tartu Kunstimuuseumis eelmise aasta kevadel ning rahvusvahelise haardega näituse- , ekspert- ja pedagoogilise tegevuse eest.

Preemiad ja Enn Johannese kujundatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas esmasäeval, 2. mail 2011. a kell 15.00.

Kristjan Raua preemiat antakse välja alates 1973. aastast. Vastandudes akadeemilistele klišeedele lõi Raud aluse rahvuslikule omamütoloogiale kunstis. Tema arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega vaid kasvanud.

Tagasi üles