/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2012/09/13/1318040t1h4a55.jpg)
Esmaspäeval, 23. oktoobril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.
Selgusid parimad näidendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel osales 65 näidendit, mille hulgast tegi oma valiku žürii, kuhu kuulusid Eesti Lavastajate Liidu esinaine Jaanika Juhanson, filmilavastaja Sulev Keedus, näitekirjanik ja prosaist Andrus Kivirähk, dramaturg-lavastaja Mehis Pihla, lavastaja Sander Pukk, dramaturg Anne-Ly Sova ja lavastaja Hendrik Toompere.
Žürii otsusel anti välja esimene, teine ja kaks kolmandat preemiat ning neli näidendit tõsteti esile äramärgituna:
- I preemia (3000 eurot) Ott Kilusk «Kirvetüü»
- II preemia (2000 eurot) Piret Jaaks «Sireenid»
- III preemia (á 1000 eurot) Maimu Berg «Salong» ja Johan Elm «Vask»
- Äramärgitud:
- Karl Koppelmaa « Tr0ll ehk Socrates peab surema»
- Siiri Metsamägi «Betoonhingede aegu»
- Olev Remsu «President»
- Liis Sein «Kustpoolt puhub tuul»
Näidendivõistluse peapreemia pälvis Ott Kiluski «Kirvetüü». Näidend räägib setu keeles Eesti väikeküla elanike ausa ja inimliku loo, millest ei puudu lopsakas ja kohati valus huumor.
Teise koha saanud Piret Jaaksi «Sireenid» on salapära hoidev tekst, kus mõistatuslikus ruumis kohtub ühist väljapääsu otsiv seltskond.
Kolmanda koha saanud tekste oli seekord kaks: Maimu Bergi kultuurilooline ja isiklik «Salong» ning Johan Elmi suhtepingeline kunstnikulugu «Vask».
Äramärgitutena tõstis žürii eraldi esile neli teksti: Karl Koppelmaa internetikuritegevuse mitmekihilisusest kõneleva näidendi «Tr0ll ehk Socrates peab surema», Siiri Metsamäe teksti eesti töölistest Soomes «Betoonhingede aegu», Olev Remsu ajaloomängulise näidendi «President» ja Liis Seina näidendi pimedatest muusikutest «Kustpoolt puhub tuul».
«Seekordse võistluse puhul jäi silma, et tegeletakse palju loojat, tema loomingut ja inimlikku vastutust käsitlevate teemadega. Olulisteks märksõnadeks või lähtepunktideks on autoritele muusika ja helid. Päris mitu näidendit vaatlesid ühel või teisel moel Eestist lahkujate või juba lahkunute probleeme. On märgata, et oma tee näitekirjandusse on leidnud ka virtuaalmaailm – mõtte- ja tegevusmängud inimese ja tänapäevase tehnika ning interneti teemadel. Oma koht on näidendites endiselt ka eesti kultuuri-, kirjandus- ja ajaloo suurkujudel, kelle elusaatusi vaadeldakse nii tõsiselt kui ka läbi huumoriprisma ja tihti uuest vaatenurgastki,» võtab võistluse laia temaatilise haarde kokku žüriiliige Anne-Ly Sova.
Kuigi paljude näidendite lähteidee oli köitev, siis esile tõusid just hea dialoogi, tugeva omailma ning üldistusvõimega tekstid, selgitab Mehis Pihla. «Hea teatritekst tekitab sarnase tunde hea muusikaga, mis viib kuulaja endaga kaasa. Kuhu, seda ei oskagi seletada, sest iga kogemus on omamoodi. Kordumatu ja isiklik. Hea tekst jääb jälitama,» kinnitab Sulev Keedus.
Näidendivõistlusi on Eesti Teatri Agentuur korraldanud alates 1995. aastast. Nende hulgas on nii lastele ja noortele suunatuid kui ka koostöös naaberriikidega korraldatuid. Seekordne näidendivõistlus oli järjekorras kuueteistkümnes.