Kultuurisoovitused

Lahkus kirjanik ja tõlkija Alla Kallas

Kirjanikud Teet Kallas ja Alla Kallas kirjanike liidu üldkoosolekul 2005. aastal.

FOTO: Peeter Langovits

3. mai hommikul suri Tallinnas kuuekümne nelja aastaselt raske haiguse tagajärjel ajakirjanik ja tõlkija Alla Kallas (1976. aastani Zaitseva).

Ta sündis 24. oktoobril 1946 sõjaväelase perekonnas Saksamaal Weimaris, kasvas üles Leningradis, õppis seal ülikoolis ajakirjandust ja tegutses raadioajakirjanikuna, teatasid Eesti Kirjanike Liit ja sihtasutus Kultuurileht oma ühises nekroloogis.

Alla Kallase elus algas uus periood siis, kui ta 1975. aastal kolis Tallinna ja asus tööle ajalehe Molodjož Estonii toimetusse. Aasta hiljem abiellus ta kirjanik Teet Kallasega.

1987–2006 töötas Alla Kallas ajakirja Raduga toimetajana. Tema panust eestlaste ja venelaste kultuurisuhtlusse ja vastastikuse mõistmise süvendamisse on raske üle hinnata.
Laulva revolutsiooni ajal mängis ta suurt, lausa kangelaslikku rolli Eesti venelaste võitmisel iseseisvusürituse poolele.

Ta tõlkis eesti kirjanike teoseid, kirjutas ajalehevesteid, tegeles eesti keele õpetamise metoodikaga, uuris venelaste kultuurilugu Eestis, tutvustas venekeelsetele lugejatele kodulugu ning mõtestas neile lahti eestluse eripärasid. Tema toimetamisel tutvustas ajakiri Raduga venekeelsele lugejaskonnale eesti kultuuri ning Eestiga seotud vene kultuuripärandit. 1998. aastal pälvis ta selle töö eest Avatud Eesti Fondi koosmeele auhinna.

Alla Kallas jääb teda tundnute südamesse kui hästi heasüdamlik, alati naeratav ja hea huumorisoonega helge inimene, tõeline päikesenaine, kelle jaoks vaimsed ja hingelised väärtused kaalusid üles kõik muu. Temast jäävad maha abikaasa Teet, poeg Roman ja tütar Mari-Ann.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles