/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)
/nginx/o/2011/02/01/508538t1hb996.jpg)
EMT avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul toetavad ettevõtted spordi kõrval väga palju ka kultuuriüritusi, kuid spordi toetamine paistab lihtsalt rohkem silma.
EMT: spordi toetamine paistab kultuuri kõrval rohkem silma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kasvõi selline lihtne asi, et sportlane kannab logo, kultuuriinimene mitte. Näiteks dirigent orkestri ees ei pane ju sponsorlogo seljale, see oleks üle igasuguste piiride. Seepärast jääb kultuuri toetus vähem silma,» leidis Sepp.
Samas, kui ettevõte otsibki eelkõige väljapaistvust, siis toetab ta samast kaalutlusest lähtuvalt pigem spordi- kui kultuuriüritusi.
EMT näiteks toetab Sepa sõnul rahalises plaanis rohkem kultuuriüritusi, kuid arvuliselt spordiüritusi. Kolmas suur toetusvaldkond on EMT-l telekommunikatsiooni- ja IT-haridus.
Kuna kõiki üritusi ei jõua Sepa sõnul ka parima tahtmise korral toetada, keskendub EMT teatud kindlatele valdkondadele - kultuuris on nendeks teater ja muusika, spordis jooksmine, rulluisutamine ja suusatamine, kusjuures sporti toetab ettevõte nii rahva- kui tippspordi tasandil.
Küsimusele, kuidas saaks kultuuriürituste sponsoreerimist stimuleerida, jäi Sepp siiski vastuse võlgu. «Maksusoodustustega ehk?,» jättis ta küsimuse õhku.
Kultuuri spondeerimise teema tõstatas seekord üles arhitekt Ülar Mark Eesti Kultuuri Koja koosolekul, millest võttis osa ka kultuuriminister Rein Lang.
Margi sõnul toetavad Eesti ettevõtted sporti «hirmsat moodi ja kõikvõimalike meetoditega», kuid kultuuri oluliselt vähem ning tema sõnul on küsimus väärtushinnangutes.
Ka investeerimispankuri ja Sõpruse kino ellu äratanud Indrek Kasela sõnul on kultuuriinimesed väsinud sellest, et eraettevõtted toetavad pigem sporti kui kultuuri.
Küsimusele, kuidas Lang ministrina innustaks firmasid kultuuri rohkem toetama, ei andnud Lang selget vastust, kuid tema arvates on siinkohal suur töö teha kultuuriinimestel endil, eelkõige kultuurimänedžeridel, et muuta kultuurivaldkond atraktiivseks.