SEB: kultuuri toetamisel on keeruline leida järjepidevaid projekte

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusooper Estonia on suutnud hea turundusega leida endale mitmeid suursponsoreid. Foto Rahvusooper Estonia lavastusest «Mina - Napoleon!».
Rahvusooper Estonia on suutnud hea turundusega leida endale mitmeid suursponsoreid. Foto Rahvusooper Estonia lavastusest «Mina - Napoleon!». Foto: Harri Rospu

SEB panga kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul tuleb kultuuril sponsorrahade saamiseks lisaks spordile konkureerida ka paljude teiste valdkondadega, kuid paraku on kultuuri puhul keeruline leida järjepidevaid projekte.

Vohu sõnul keskendub SEB sponsorlus lisaks spordile ja kultuurile ka haridusele ja ühiskonna jätkusuutlikkusega tegelevatele projektidele. «Eelistame pikaajalisi projekte ja seetõttu on ühiskonna jätkusuutlikkusega seotud projektid - näiteks tegelemine vanemliku hoolitsuseta lastega - muutumas meie jaoks järjest olulisemaks,» märkis Vohu.

SEB on pea kümme aastat olnud Rahvusooper Estonia kuldsponsor, veelgi kauem aga on kestnud koostöö Klubi Tartu Maratoniga, kes korraldab Tartu Maratoni, SEB Tartu Jooksumaratoni, SEB Tartu Rattarallit, SEB Tartu Rattamaratoni ja SEB Tartu Rulluisumaratoni.

SEB toel toimuvad lisaks ka SEB Maijooks ja SEB Tallinna Sügisjooks, samuti SEB Kõrvemaa Nelikürituste sari.

Kultuuri toetamisel on tema sõnul kõige keerulisem leida järjepidevaid projekte. Samas on SEB koostöö Rahvusooper Estoniaga kulgenud Vohu kinnitusel väga viljakalt ning seega julgustab ta ka kõiki teisi ettevõtteid kultuurivaldkonda toetama.

«Rahvusooper on ka hea näide sellest, kuidas tugevad kultuurimänedžerid suudavad erasektori raha kaasata. Seega tuleb nõustuda väitega, et kultuurivaldkond vajaks rohkem mänedžere, kes mõistaksid, et sponsorlus ei ole pelgalt tööriist ettevõtte brändituntuse tõstmiseks, vaid vahend ettevõtte brändikuvandi arendamiseks,» selgitas Vohu.

Kultuuri spondeerimise teema tõstatas seekord üles arhitekt Ülar Mark Eesti Kultuuri Koja koosolekul, millest võttis osa ka kultuuriminister Rein Lang.

Margi sõnul toetavad Eesti ettevõtted sporti «hirmsat moodi ja kõikvõimalike meetoditega», kuid kultuuri oluliselt vähem ning tema sõnul on küsimus väärtushinnangutes.

Ka investeerimispankuri ja Sõpruse kino ellu äratanud Indrek Kasela sõnul on kultuuriinimesed väsinud sellest, et eraettevõtted toetavad pigem sporti kui kultuuri.

Küsimusele, kuidas Lang ministrina innustaks firmasid kultuuri rohkem toetama, ei andnud Lang selget vastust, kuid tema arvates on siinkohal suur töö teha kultuuriinimestel endil, eelkõige kultuurimänedžeridel, et muuta kultuurivaldkond atraktiivseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles