/nginx/o/2017/11/17/7318653t1h8207.jpg)
Eesti keeles on ilmunud ameerika õudusklassiku H. P. Lovecrafti ligi 500-leheküljeline kõvas köites proosavalimik «Cthulhu kutse», mis on kirjastuse Viiking uue sarja «Moodne õudusklassika» avateos. Raamatut esitletakse laupäeval, 18. novembril kl 14 Viru Keskuse Rahva Raamatus. Tõlkijate ja Lovecrafti-asjatundjate Mart Kalveti ning Marek Laanega vestleb raamatu koostaja ja väljaandja Raul Sulbi.
H. P. Lovecraft (1890–1937) oli 20. sajandi Ameerika tähtsaim ja olulisel määral kogu maailma kultuuriteadvust mõjutanud õuduskirjanik. Tema loodud ainulaadne Cthulhu-mütoloogia veidrate jumaluste ja maaväliste olevustega, nagu Dagon, Nyarlathotep, Yog-Sothoth, ning õudustäratavate tegevuskohtadega Uus-Inglismaa kolkakülades ja allakäinud kalahaisulistes sadamalinnades, nagu Dunwich või Innsmouth, on kindlasti üks moodsa õuduskirjanduse tugisambaid, millele on rajanud omakorda uusi kihistusi Robert Bloch, Neil Gaiman, Stephen King, Terry Pratchett, Charles Stross ja paljud teised kirjanikud.
Kirjaniku lühiproosa paremikku sidaldavasse esinduslikku kogumikku «Cthulhu kutse» on 19 teksti välja valinud, põhjalikult kommenteerinud ja järelsõnaga varustanud ulmekirjanduse asjatundja Raul Sulbi. Kogumikust leiab nii juba varem eesti keeles ilmunud tekste kui ka meie lugejateni esmakordselt jõudvaid palasid.
Üleloomuliku kirjanduse austaja jaoks on nende kaante vahel käepäraselt koos kõik olulisemad kirjaniku novellid, jutustused ja lühiromaanid, mille on eesti keelde tõlkinud Jüri Kallas, Priit Kenkmann, Sander Kingsepp, Mario Kivistik, Marek Laane, Silver Sära ja Eva Luts.
Raamatus on ka kogumiku koostaja Raul Sulbi kommentaarid seal leiduvaile juttudele ning kirjaniku elu- ja kujunemislugu kirjeldav põhjalik järelsõna «Unistaja ja visionäär» – kokku 60 lehekülge materjali Lovecrafti elust ja loomingust. Raamatu kaanepildi ja frontispissi autor on kunstnik Regina-Mareta Soonsein.
H. P. Lovecrafti kummastava pärandi kultuurilooline tähtsus on viimastel kümnenditel üha kasvanud ja ulatub kaugele üle žanrikirjanduse piiride ning on ajendanud rohkelt tõsiseltvõetavaid akadeemilisi analüüse ja tõlgendusi. Tema loomingu mõjust pole puutumata jäänud vist ükski popkultuuri valdkond, olgu tegu heavy metal'i või gurmeekokandusega.
Metallica – «The Call of Ktulu» (1984):