/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/03/28/2922678t1h9926.jpg)
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna žürii koosseisus Hanna Linda Korp, Pille-Riin Larm, Brita Melts, Indrek Mesikepp ja Kajar Pruul valis auhinnale kandideerima järgmised arvustused:
Selgunud on Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna nominendid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alvar Loog, «Vari on huvitavam kui valgus» (Rein Raua luulekogu «Unelindude rasked saapad», Looming 2017, nr 2),
Ulrike Plath, «Klaasveranda ilma klaasita. Kolm võimalust mõista mõisakultuuri 21. sajandil» (Tõnu Õnnepalu poeem «Klaasveranda», Vikerkaar 2017, nr 1–2),
Joosep Susi, «Märkmeid Aare Pilve luulest» (Aare Pilve luulekogu «Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)», Keel ja Kirjandus 2017, nr 8–9),
Jaak Tomberg, «Kirjandus kui käegakatsutav kogemus» (Tõnis Tootseni romaan «Esimene päev», Sirp 10.02.2017),
Berk Vaher, «Pahema jala kindad» (Aarne Rubeni romaan «Talvehommiku härmas kindakirjad. Mõistatuslik lugu Djatlovi kurust», Looming 2016, nr 12).
SA Kultuurileht väljaannete toimetajate asutatud auhind määratakse statuudi kohaselt ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta. Auhinna suurus on tänavu 2000 eurot ja see pärineb Eesti Kultuurkapitalilt.
Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna on varem pälvinud Johanna Ross ja Hasso Krull. Auhinna kolmas laureaat kuulutatakse välja Ants Orase sünniaastapäeval, 8. detsembril kell 18 Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19).