/nginx/o/2011/05/11/577524t1h4888.jpg)
Filmiarhiivi vedamisel jõudis lõpule Euroopa Liidu rahastatud projekt, mille raames digiteeriti analoogvideolintidelt ca 2100 filmiarhivaali üldmahus 700 tundi.
Filmiarhiiv digiteeris üle 2000 filmiarhivaali ja avas videoportaali
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanemad digiteeritud filmid on pärit 1920. aastatest, kõige hilisem 2004. aastast, vahendas rahvusarhiivi pressiesindaja.
Projekti tulemusel on digiteeritud oluline osa filmiarhiivi analoogvideokandjatest. 35 mm kinofilmilindil asuvad filmiarhivaalid on digiteeritud kasutades vaheformaadina Betacam-SP lindil olevaid videosalvestisi. Analoogvideona sündinud originaalsäilikud on digiteeritd originaalist (Betacam, Video8, VHS, S-VHS).
Filmide digiteerimine maandab säilitamisriske, teeb nad kättesaadavaks kaasaegses kasutusformaadis ning hõlpsalt vaadatavaks interneti kaudu. Veebis on eksponeeritud enamik Eestis toodetud kinoringvaateid (Estonia Film, Eesti Kultuurfilm ja Tallinnfilmi toodang). Lähiajal lisanduvad näited dokumentaalfilmidest ning tutvustused väiksemate filmitootjate
kogudest. Digiteeritud filme saab tasuta vaadata spetsiaalselt loodud videoportaalis aadressilt http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/.
Projekti teostamisel olid filmiarhiivi partnerid Orbital Vox Stuudiod OÜ ja FilmAudio OÜ. Projekti täitja oli rahvusarhiiv. Arhiiv tänab Tallinnfilm ASi nende filmikogu veebis tutvustamise võimaldamise eest.