Tartu Linnamuuseum viib eestikeelse ajakirjanduse lätetele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Näituse kuraator Tenno Teidearu.

FOTO: Tartu Linnamuuseum

Neljapäeval, 11. jaanuaril avab Tartu Linnamuuseum näituse «Hermanni kulu ja kirjadega: Hermanni trükikoda ja väljaanded». Väljapanek tutvustab Karl August Hermanni trükikoda ning näitusega kaasnevad loengud kaasaegse ajakirjanduse kujunemisloost.

Näituse avamisel kell 17 kõneleb ajakirjanduse uurija Anu Pallas teemal «Tartu eesti lehed ja venestumine». Teemaks on ajakirjaniku Ado Grenzsteini ja Karl August Hermanni vahelised kokkupuuted, suhted ja konkurents omaaegses ajakirjanduses. Nimelt olid Grenzstein ja Hermann muuhulgas eri meelt ka venestamise suhtes.

Järgmine ajakirjanduse teemaline loeng toimub 25. jaanuaril kell 17. Kõnelejaks on Roosmarii Kurvits ja teemaks «Ajakirjanduse kodu». Juttu tuleb eesti ajalehtede toimetuseruumide arengust ja muutumisest. Eesti ajakirjanduse algusaegadel tegi toimetaja tööd oma kodus ja käis trükikojas korrektuuri lugemas. Üks selline toimetaja oli ka Karl August Hermann, kelle trükikoda asus ajaloolise Tartu Linnamuuseumi maja esimesel korrusel. Hermann oli 1886. aastal omandanud ajalehe Perno Postimees, mille ta nimetas ümber Postimeheks. Järgnevad kümme aastat andis Hermann ajalehte välja Tartus Hermanni trükikojas.

Loengutega rikastatud näitus tutvustabki Hermanni trükikoda (1886–1940) ja selles ilmunud väljaandeid. Näituse kuraatori Tenno Teidearu sõnul on Hermanni trükikoda Eesti kultuuriloos väga olulisel kohal. «Hermanni trükikojas on ilmunud paljud Eesti kultuuriloos olulised teosed ja perioodikaväljaanded: esimene eestikeelne päevaleht Postimees, muusikaajakiri Laulu ja Mängu Leht, entsüklopeedia, eesti keele grammatika õpikud,» loetles Teidearu.

Näitus pakub sissevaadet 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi eestikeelsesse lugemisvarasse. Väljapanekul saab uudistada, millest kirjutas Postimees näiteks 1887. aastal või millised reklaamid olid ajalehe tagaküljel 1892. aastal, ning piiluda omaaegsetesse muusikaajakirjadesse, laulikutesse või erinevatesse teatmeteostesse.

Tagasi üles