Õitsegu lill(ed) Eesti-Soome kultuurisillal

Eva Lille

FOTO: SCANPIX

Täna võivad kõik eestlastest Soome-sõbrad üles otsida või ühendust võtta Eva Lillega, et teda õnnitleda 70. sünnipäeval.

«Üles otsida» sellepärast, et juba aastaid ei leia me teda askeldamas Eesti-Soome kultuurisillal, kuhu ta on jätnud ometi legendaarse jälje. Eemalolek ei tähenda kindlasti, et Eesti Evale enam korda ei läheks.

Ta on võtnud endale lihtsalt vabaduse jälgida nii Eestit kui teda Soomega ühendavat kultuurisilda kõrvalt.

Eva Lille (sünd. Hyvärinen, 13. mai 1941) Eesti-tee algas tõlgina ja toimetajana televisioonis ja raadios. Paradoksaalsel kombel tituleeribki fotoportaal Focus veebis Evat kui «The Estonian journalist».

Tuntuse kogus ta Lennart Meri reisiraamatute, Mats Traadi, Enn Vetemaa, Viivi Luige, Eno Raua, Jaan Krossi, Arvo Valtoni jpt eesti kirjanike loomingu vahendamisega soomlastele.

Luige «Seitsmenda rahukevade» ja Mati Undi «Sügisballi» soomendused kuuluvad Lille tõlketööde pärlite hulka. Viimase eest pälvis ta ka Soome riikliku preemia. Eva Lille tõeline suurus on aga olnud just Eesti-Soome kultuurisilla ehitaja ja käigushoidjana.

Ta oli 1982. aastal Tuglase Seltsi asutajate hulgas, hiljem selle sekretär ja tegevjuht Helsingis, Soome Instituudi kultuurisekretär Tallinnas, siinsamas ka Soome suursaatkonna pressi- ja kultuurinõunik. Vähe on neid keskmise või vanema põlve eesti kultuuritegelasi, kelle asju Soomes poleks Eva Lille aidanud korraldada.

Evaga koos Eesti-Soome sillal rühkinud tõlk ja toimetaja, mitme raamatu autor Kulle Raig on Evat iseloomustanud nii: «Mida Eva ette võttis, sellele hambad sisse lõi ega lasknud enam lahti, huvi polnud mööduv.»

Praktiliste asjatoimetuste kõrval paistab ta silma põhjaliku Eesti ja eestluse tundmisega. «Ei saa üle ega ümber: Eva tekitatud Tuglase Selts oli meie esimene esindus välisriigis, täitis saatkonna aset,» ütleb Raig.

See ongi lill, mille Eva Lille Eesti-Soome kultuurisillale istutas ja mis õitseb praegugi.

Tagasi üles
Back