Selgus Postimehe Kultuurivedur 2017

Heili Sibrits
, kultuuritoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esmaspäeval, 15. jaanuaril kell 13 kuulutas Postimehe toimetus, eesotsas kultuuritoimetusega Kadrioru lossi banketisaalis 2017. aasta kultuuriveduriks kunstikollektsionääri Enn Kunila, kelle südameasjaks on Konrad Mägi loomingu tutvustamine nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

2005. aastast välja antava tiitliga kaasneb käsitööna valminud puust vedur, mille on meisterdanud Boris Puusepp, ja Postimehe tellimus.

Pisut vähem kui kuuskümmend aastat tagasi vaatasid Kadriorus tõtt emaga kunstimuuseumi külastanud Nõmme poiss ja Konrad Mägi maal «Merikapsad». 105 aastat tagasi maalitud Saaremaa motiiv hoiab toonast muuseumikülastajat siiani oma kütkes ja see nõidus on nii tugev, et tänaseks on saanud sellest kümneaastasest poisikesest Eesti üks mõjukamaid kunstikollektsionääre.

NG Investeeringute üks juhte ja suuromanikke muutub kunstist rääkides taas särasilmseks poisikeseks, kes usub, et suudab muuta kunstiajalugu. «Konrad Mägile tuleb anda koht, mis talle kuulub,» põhjendab Enn Kunila.

«Enn Kunilal on vahendeid ehk lihtsustatult öeldes, ta on vägagi edukas ettevõtja, aga see kütus, mis Kunila kultuurivedurit veab, pole raha, vaid energia ja usk ning järjekindel ning süstemaatiline töö ühe eesmärgi nimel. Postimees toimetus eesotsas kultuuritoimetusega otsustas Enn Kunila panust Eesti kunsti, eelkõige Konrad Mägi loomingu tutvustamisel tunnustada Postimehe Kultuuriveduri tiitliga,» selgitab Postimehe kultuuritoimetuse juhataja Heili Sibrits,

«Eelmine aasta oli väga hea aasta, täpselt sama hea aasta tõotab tulla ka alanud,» ütleb Postimehe Kultuurivedur 2017 rahulolevalt ja täpsustab: «Isiklikus elus oli ka õnnelik. Kuid kunstikollektsionäärina muutis aasta eriliseks õnnestumised, igal aastal pole saanud teha selliseid näitusi.»

2017. aasta tippsündmusena avati märtsis Firenze Novecento kunstimuuseumis Enn Kunila kogul põhinev näitus «Visioni dal Nord», kus üks saal oli pühendatud Konrad Mägi maalidele. Publikumenukale Itaalia näitusele järgnes Hiiumaa Muuseumis «Eesti kunstnike rännakud», suvel avati Saaremaal näitus «Põhjamaa suvi. Olev Subbi aktimaalid». Kõik need näitused on Kunila korraldatud.

Aasta teine suursündmus jäi sügisesse, mil Galleria Nazionale d’Arte Moderna muuseumis avati Konrad Mägi esimene isikunäitus Roomas. 28. jaanuarini avatud näitusel näeb Enn Kunila kogust seitset tööd. «Olen selle näitusega algusest peale seotud. See oli hea aasta.»

Ent see pole veel kõik. Kunila tellis ja kirjastas 2017. aastal Eero Epneri kirjutatud eluloo Konrad Mägist ja seda raamatut on võimalik lugeda peagi lausa viies keeles – eesti, inglise, itaalia, prantsuse ja soome keeles. «Plaanime tõlkida ka vene keelde. Eesti kunsti tutvustamiseks tuleb teha näitusi ja anda välja raamatuid. Eestikeelsed raamatud ei aita, inglise keelest ka ei piisa, sest prantslane ja itaallane tahavad lugeda oma keeles. Lisaks andsime välja Konrad Mägi värviraamatu lastele, see on ka inglise, itaalia ja eesti keeles. Neli näitust ja need raamatud, seda on meie perekonna jaoks päris palju.»

Ja just kõige selle, pluss veel mitme tegevuse, mis pole nii palju meediatähelepanu saanud, eest kuulutabki Postimees Enn Kunila Postimehe Kultuuriveduriks.

Kultuuriveduri saaja valitakse Postimehe kultuuritoimetuses, otsus peab langema ühel häälel. Meie jaoks on see inimene või ettevõtmine, kelle/mille heas mõjus eesti kultuurile ei ole võimalik kahelda.

Laureaadid:

  • 2005 – Ando Kiviberg, pärimuskultuuri edendamise eest
  • 2006 – Ülar Mark, avaliku arhitektuuridiskussiooni algatamise eest
  • 2007 – Mart Taniel, kaameratöö eest filmides «Sügisball», «Nuga» ja «Jan Uuspõld läheb Tartusse»
  • 2008 – Anne Rande, laste juhatamise eest raamatute ja kaunite kunstide juurde
  • 2009 – Märt Väljataga, ajakirja Vikerkaar toimetamise ja sarja «Avatud Eesti Raamat» kureerimise eest; just tänu sellele sarjale on eesti keeles kättesaadav suur osa filosoofia klassikat, aga ka tänapäeva esindavaid tekste
  • 2010 – Indrek Kasela, Sõpruse kino elluäratamise eest
  • 2011 – Juhan Ulfsak, panuse eest eesti teatrisse
  • 2012 – saate «Tujurikkuja» meeskond, kõneka ja professionaalse tegevuse eest ühiskonnaelu kõverpeegeldamisel ja kultuuripildis laiemalt
  • 2013 – Hooandja meeskond, ühisrahastusplatvormi idee algatamise ja elluviimise eest
  • 2014 – Muusik, DJ ja Raadio 2 saatejuht ning õhtuse vööndi juhataja Raul Saaremets, keda võib nimetada ka õpetajaks, sest oma tegevusega on ta voolinud eestlaste muusikalist maitset mitu aastakümmet
  • 2015 – Olga Temnikova, galerist ja Eesti kunsti väsimatu saadik
  • 2016 – Loomingu Raamatukogu, väärtkirjanduse vahendamise eest
  • 2017 – Kunstikollektsionäär Enn Kunila, Eesti kunsti tutvustamise eest 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles