Muuseumirottide võitjad on teada!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eesti Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse film «Müstiline ürgmeri».

FOTO: Eesti Loodusmuuseum

Muuseumirotid: Eelmise aasta parima püsinäituse korraldas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.

Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Muuseuminõukogu kuulutas reedel, 19. jaanuaril Kumu kunstimuuseumis toimunud Eesti muuseumide aastaauhindade galal välja Muuseumiroti võitjad kümnes kategoorias. Parima püsinäituse tiitli ja suure Muuseumiroti sai Eesti Teatri- ja Muusukamuuseum näituse «Lood ja laulud» eest.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnade kohaselt on muuseumidel käesoleval Euroopa kultuuripärandi aastal täita tähtis roll. «Muuseumide aastaauhinnad näitavad taas kord säravat kvaliteeti ja on elavaks tõestuseks sellest, et kultuuripärand on jätkusuutlik. Hea muuseumi taga seisab aga kogukond - tänu teile ja teie jaoks muuseume arendataksegi. Hea meelega annaksin mõne Muuseumiroti ka teile,» ütles minister Indrek Saar muuseumikogukondi tunnustades.

Sellel aastal laekus konkursile üle 80 taotlust, millest konkursi hindamiskomisjoni otsusel pääsesid nominentide hulka 30 projekti. Nende hulgast valisid komisjonid omakorda välja kümme laureaati. Eripreemia andis juba seitsmendat korda välja ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja sel aastal pälvis kõige külastajasõbralikuma muuseumi tunnustuse Rotilõks Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Iga kategooria võitjale oli välja pandud Eesti Kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mille eest võib laureaat osaleda kas «The Best in Heritage» konverentsil Horvaatias Dubrovnikus, Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil, õppereisil Euroopa aasta muuseumi tiitli võitnud muuseumisse või konkursi aastal toimuv reisil erialase enesetäienduse eesmärgil.

Kõik võitjad saavad endale väikesed Muuseumiroti kujud (skulptor Tiiu Kirsipuu looming). Rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale.

Eesti muuseumide aastaauhindade 2017 võitjad

FOTO: Mart Laul

Muuseumirott

«Lood ja laulud» 

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
  • Kuraator/idee autor: Tanel Veeremaa
  • Kujundajad: Ruumilabor, Identity. Meeskond: Kirsten Simmo, Kristiina Kiis, Maris Rosenthal, Ele Arder. Pedagoogilise programmi koostajad: Anu Liho, Annely Voitka ja Mihkel Roolaid

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi uuel püsinäitusel «Lood ja laulud» esitatakse läbi teatri ja muusika lugusid, mis kuuluvad Eesti kirjandusklassikasse ja laule, mis on iga eestlase repertuaaris. Lugudel ja lauludel on kõikides kultuurides oluline roll. Lood ja laulud iseloomustavad inimesi ja ümbritsevat keskkonda ning hoiavad ühismälu. Nende lugude ja laulude kaudu tutvustame Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusid ning oma maa ajalugu, milles on oluline koht nii muusikal kui ka teatril.

Aasta muuseumirott

FOTO: Berta Vosman

«Rahvarõivas on norm. Igal aastaajal» 

  • Eesti Rahva Muuseum
  • Kuraator: Reet Piiri
  • Pordutsent Reet Mark, kujundaja: Iir Hermeliin; graafiline disainer: Angelika Schneider; valgus ja heli: Teatritehnoloogia OÜ
  • Näituse «Külatänavalt punasele vaibale» kuraator: Riina Reinvelt; kujundaja: Liina Unt; graafilised disainerid: Katre Rohumaa ja Merike Tamm; toimetajad: Karin Kastehein, Ivi Tammaru; meeskond: Kristiina Piirisild, Mariliis Vaks, Laili Kuusmaa, Janika Turu, Tatjana Enok, Ülle Vahar, Silli Peedosk, Karl-Erik Hiiemaa, Karoliine Korol, Signe Rätsepso, Heli Kirevik, Piia Rand, Helve Alla, Mareli Rannap, Maire Noorkõiv, Kadri Vissel, Maire Kuningas, Ülle Jäe, Riina Reinvelt, Kristel Rattus, Jana Reidla, Terje Anepaio, Tiina Tael, Age Raudsepp, Ellen Värv, Anu Ansu, Berta Vosman, Kristi Ütt, Kristjan Raba, Arvi Tragel, Tiit Sibul, Lauri Tamm, Pihel Prans, Viljar Pohhomov, Tõnn Kukk, Katriin Valdre, Katrin Alekand, Aire Hämäläinen, Siret Saar, Piret Õunapuu, Anne Nurme, Malle Oras, Kadri Liis Olmaru, Tuuli Jõesaar, Liina Vakrööm, Lisann Treial, Ülle Savi
  • Pedagoogilise programmi koostajad:  Kaari Siemer, Anna Liisa Regensberger, Age Raudsepp

Eesti Rahva Muuseumis on avatud Eesti üle aegade suurim rahvarõivanäitus, mille eesmärk on tutvustada eesti rahvarõivaid ja selle kaasaegseid kasutusvõimalusi. Näitus esitab küsimused, mis mõte on rahvarõivastel? Kas nad on ainult rahva mineviku tummad tunnistajad? Või elus osa iga rahva keelest ja kultuurist? Näitus püüab murda kinnistunud kujutelmi, millised võisid olla kihelkondlikud kandmistavad, tõestades, et pilt oli märksa mitmekülgsem ja paljulubavam. Harjumsupärasest erinev on ka sügis- ja eriti talveriiete näitamine. Nii suurt kasukakollektsiooni pole varem kuskil näha saadud.

Aasta Muuseumikogu arendaja

FOTO: Jaanika Anderson

Projekti teostajad: Jaanika Anderson ja Ester Oras (Tartu Ülikool) 

  • Tartu Ülikooli muuseum
  • Muumiate interdistsiplinaarsed uuringud ja tulemuste tutvustamine erinevatele sihtgruppidele
  • Meeskond: Randel Kreitsberg, Martin Malve, Pilleriin Peets, Riina Rammo, Eve Rannamäe, Lehti Saag, Ragnar Saage, Urmas Saarma, Argo Selin, Kristiina Tambets, Mait Metspalu, Signe Vahur, Anu Teearu, Mari Tõrv, Maarja Mölder, Sünne Remmer, Raija-Katariina Heikkilä ja Dario Piombino-Mascali

Projekti raames moodustati interdistsiplinaarne uurimisgrupp, kuhu kuuluvad arheoloogid, keemikud, geenitehnoloogid, kohtumeditsiini eksperdid, bioloog, antropoloog, muuseumikogu kuraator ning TÜ teaduskommunikatsiooni peaspetsialist. Projekt on koostöönäide, kuidas erinevate erialade esindajad. Projekt on koostöönäide, kuidas erinevate erialade esindajad koondavad maksimaalse võimaliku info teaduskollektsiooni objektide kohta, kasutades kaasaegseimaid uurimismeetodeid. Tulemuseks on eri huvigruppidele suunatud väljundid: teadusartiklid, suure vaadatavusega telesaade, infoseminar, uurimistulemuste kättesaadavus näitusekeskkonnas ning haridusprogrammid.

Aasta konserveerimistöö

FOTO: Eesti Kunstimuuseum SA

Tõenäoliselt 1760ndate lõpust pärineva ovaalse pärgamendil pastellmaali «Tütarlaps koeraga» ja teose raami konserveerimine 

  • Eesti Kunstimuuseum SA
  • Projekti teostajad: Merily Paomets ja Sirje Säär
  • Meeskond: Greta Koppel, Alar Nurkse, Allan Talu, Margit Pajupuu, Stanislav Stepaško

Projekti eesmärgiks oli konserveerida Mikkeli muuseumi 20. aastapäeva tähistaval näitusel «Kollektsionääril külas» eksponeerimiseks ovaalne pärgamendil pastellmaal koos raamiga. Johannes Mikkeli t (1907–2006) kui kollektsionääri tutvustaval näitusel on vanahärrast loodud dokumentaalfilmi alusel kujundatud üks tuba tema korterist, kus on eksponeeritud tema kollektsiooni graafikat, maale ja mööblit. Näituse kuraatoriks on Greta Koppel.

Konserveerimisest loe pikemalt: https://kunstimuuseum.ekm.ee/blog/pargamendil-pastellmaali-tutarlaps-koeraga-konserveerimine/

Aasta muinsuskaitsja muuseumis

FOTO: Eesti vabaõhumuuseum SA

Aune Mark

  • Loengud materjalidest, konstruktsioonist, sõlmedest (seminarisari spetsialistidele)
  • Eesti Vabaõhumuuseum SA

Loengupäevad on mõeldud inimestele, kes vanade majadega igapäevatööna kokku puutuvad ja lahenduste otsimisega tegelevad. Loengud on sisult tehnilised ning mõeldud eelneva erialase koolitusega valdkonnas tegutsevatele inimestele. Teadmisi jagavad oma valdkonnas tunnustatud ja ettekandjatena kogenud inimesed.

Täpsemalt loe siit: http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/p/blog-page_6.html

 

Aasta muuseumihariduse edendaja

FOTO: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA

  • Toomas Koitmäe, Siim Randoja ja Luize-Ingrid Klimova
  • Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA
  • Interaktiivsed õppematerjalid «Kõik liikuma!»
  • Töörühm: Kristjan Kalam ja Britt Kalam (hariduslik sisu), Kris Süld/VLND (video ja montaaž); TÜ korvpalliklubi ja Tartu Tammeka jalgpalliklubi (sportlased ja võttepaigad)

Eestis ainulaadsed haridusprogrammid, mis on valminud tippsportlaste ja õpetajate ühistööna. Pilootprojektis osalevad Tartu Tammeka jalgpalliklubi ja Tartu ülikooli korvpallimeeskond, kelle abil on valminud õppevideod füüsika ja matemaatika alal. Eesmärgiga pakkuda noortele huvitavamaid õppimisviise väljaspool kooli- ja klassikeskkonda, pakub spordimuuseum sügishooajal haridusprogramme, mis keskenduvad mehaanikale (korvpall) ja tõenäosusele (jalgpall).

Aasta teadusauhind

FOTO: Kaankujundus Kristi Kooskora

Raamat «Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas» 

  • Eesti Arhitektuurimuuseum
  • Koostaja Oliver Orro, autorid Oliver Orro, Maris Mändel, Robert Treufeldt, kujundaja Kristo Kooskora

Raamat kajastab Vene-Balti laevatehase ja selle endise asumi ruumilise kujunemise lugu 105 aasta jooksul. I maailmasõja eelõhtul Vene tsaaririigi sõjaliste tellimuste täitmiseks Kopli poolsaare tippu rajatud tehasest kujunes lühikese ajaga Tallinna üks suurimaid ja moodsamaid tööstusettevõtteid.

Aasta teadusauhind ürituste kategoorias

FOTO: Tartu Ülikool

«Vene impeeriumi piiril: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot» 

  • Tartu Ülikooli muuseum
  • Peakorraldaja: Kaija-Liisa Koovit, Lea Leppik, Endla Lõhkivi, Peeter Müürsepp, Erki Tammiksaar, Epi Tohvri

18.–20. maini toimus Tartus rahvusvaheline teaduskonverents «Vene impeeriumi piiril: saksa ülikool Tartus ja selle esimene rektor Georg Friedrich Parrot» («On the Border of the Russian Empire: German University of Tartu and its first Rector Georg Friedrich Parrot»). Konverentsil küsiti, milleks rajati ülikool Tartusse ja mis suunas ta nüüd edasi liikuma peaks? Konverentsi esimest päeva alustati ettekandega «Georg Friedrich Parrot ja tema arusaam sellest, mis on ülikool» ning pärast hulka omaaegset konteksti avavaid esitlusi saksa, prantsuse ja vene uurijatelt lõpetatati XXI sajandi ülikooli väljakutsetega õpetamise, teaduse ning inimkonna arengu kohta.

Turunduse MuuSa 

FOTO: Julia-Maria Linna

Koo end ajalukku! 

  • Eesti Vabaõhumuuseum SA
  • Projektijuhud: Helena Haller, Evelin Värk

Algatuse «Koo end ajalukku» eesmärgiks on kududa üheskoos Eesti rahvaga 100-meetrine kaltsuvaip, milles on oma mustrite ja värvikombinatsioonidega esindatud Eesti ajaloolised kihelkonnad. 100-meetrine vaip on kingitus Eesti Vabariigi 100. juubeliks ja kingitakse veebruaris 2018 pidulikult üle Vabariigi Presidendi Kantseleile. Ühistööna valmiva vaiba mustrikombinatsioonid on loonud tekstiilikunstnikud Anu Raud ja Ene Pars.

Arenduse MuuSa

FOTO: Eesti Loodusmuuseum

Eesti Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse film «Müstiline ürgmeri»

  • Eesti Loodusmuuseum
  • Projekti teostajad: Sander Olo ja Kairi Põldsaar
  • Teostajad: Jaagup Metsalu ja Erik Heinsalu (BOP Animatsion)

Näitus «Müstiline ürgmeri» kutsub sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, tutvustades rännaku jooksul nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui kliimamuutusi. Näitusesaali seintelt leiab fossiilide põhjal valminud videoinstallatsioonid, milles ärkavad ellu ürgsed mereasukad ning jutustavad nende elust, olust ja välimusest.

Tagasi üles