Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid teada

Auhinnagalal Kultuurikatlas anti üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad eelmise aasta silmapaistvamatele kultuuri- ja sporditegelastele. Igas Kultuurkapitali valdkonnas tunnustati ühe elutööpreemiaga loojaid pikaajalise loomingulise või spordialase tegevuse eest. Lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad.

Galaetenduse lavastas Veiko Tubin, õhtut juhtisid Helena Pruuli ja Markus Habakukk, muusikat esitasid Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv.

Elutööpreemiad (10 000 eurot)

• Arhitektuuri valdkond. Mait Summatavet – erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui ka julgeid näitusekujundusi.
• Kirjanduse valdkond. Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust «Kandilised laulud» olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhoviga võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.
• Kehakultuuri ja spordi valdkond. Jüri Kalmus – jalgrattaspordi edendaja ja üle 50 aasta aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus.
• Rahvakultuuri valdkond. Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja.
• Näitekunsti valdkond. Roman Baskin – intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil. (Intervjuud Roman Baskiniga loe siit)
• Audiovisuaalse kunsti valdkond. Mark Soosaar – Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui ka otse kaadris.
• Kujutava ja rakenduskunsti valdkond. Tiit Pääsuke – viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt.
• Helikunsti valdkond. Peep Lassmann – traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena.

Peapreemiad (7000 eurot)

• Kirjanduse valdkond. Malle Salupere – raamatu «Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel» eest.
• Kehakultuuri ja spordi valdkond. Aavo Aunroos – Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht.
• Näitekunsti valdkond. Renate Keerd – teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja.
• Rahvakultuuri valdkond. Heli Jürgenson – XII noorte laulupeo «Mina jään» peadirigent ja Margus Toomla – XII noorte tantsupeo «Mina jään» pealavastaja.
• Helikunsti valdkond. Olari Elts – Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal.
• Arhitektuuri valdkond. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoone loojad: Dan Dorell, Lina Ghotmeh, Tsuyoshi Tane, HG Arhitektuur, Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Kino Maastikuarhitektid. 
• Audiovisuaalse kunsti valdkond. Aasta mängufilm «November»: Katrin Kissa, Rainer Sarnet.
• Kujutava ja rakenduskunsti valdkond: Karin Laansoo, Kadri Laas.

Sihtkapitalide aastapreemiad (1500–5500 eurot)

Rahvakultuuri sihtkapital

• Janno Puusepp – harrastusteatrite aastapreemia  teatrikunsti loomingulise tegevuse eest.
• Kersti Loite – käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse eest.
• Rasmus Puur – koorimuusika aastapreemia noorele dirigendile ja heliloojale.
• Juhan-Henrik Uppin – rahvamuusika aastapreemia rahvamuusikapeo loomingulisele juhile.
• Ants Taul – pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest.
• Maian-Anna Kärmas – rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnas.
• Liidia Konsa – rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse eest.
• Kairi Leivo – kultuurimälu talletamise aastapreemia.

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

• Sulev Keedus – aasta režissöör mängufilmi «Mehetapja/Süütu/Vari» ja dokfilmi «Sõda» eest.
• Sandra Jõgeva – aasta dokumentaalfilm – «Armastus…».
• Chintis Lundgren – aasta animafilm – «Manivald».
• Mart Taniel – aasta operaator filmi «November» unikaalse pildikeele eest.
• Liina Murd – missioonipreemia töö eest erinevate filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis.
• Salme-Riine Uibo – taustajõu preemia hinnalise töö eest filmides «Mehetapja/Süütu/Vari» ja «November».
• Jörgen Liik – aasta filminäitleja filmidega «November», «Mehetapja/Süütu/Vari» ja «Keti lõpp» tõusmise eest Eesti kinolinale.
• Rea Lest – aasta filminäitlejanna filmidega «Mehetapja/Süütu/Vari» ja «November» tõusmise eest Eesti kinolinale.
• Endel Koplimets – taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel.
• Eeva Mägi – noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis «Lembri Uudu».
• Matis Mäesalu – parim kunstnikutöö filmi «November» eest.
• Jaagup Roomet – parim kunstnikutöö filmi «November» eest.
• Kaur Kallas – eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti.
• Kaspar Kallas – eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti.

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

• Holger Loodus – materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku «Teekond maailma lõppu» eest.
• Mari-Leen Kiipli – nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel «Passiflora» Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis «One-on-One» Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis.
• Rebeka Põldsam – Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumu kunstimuuseumis kureeritud näitusel «Anu Põder. Haprus on vaprus», mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse.
• Eero Epner – Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, kaasaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus «Konrad Mägi».
• Ketli Tiitsar, Kristi Paap – kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui ka kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel «Nature Morte. Cherries and Skeleton» Tallinna Linnagaleriis.

Kehakultuuri ja spordi sihtkapital

• Rein Leppik – (Valga) maakonna spordihing.
• Kairis Ulp – spordijuhtide majakas.
• Raoul Vello Leitham  – maadluse arendaja ja võistluste korraldaja.
• Reele Remmelkoor – olümpiahariduse pikaajaline edendaja ja kooliolümpiamängude propageerija Eestis.
• Sven Andresoo – olümplaste kasvataja.
• Ranno Krusta – Eesti laskespordi viimine medalivõitudeni (pälvib preemia postuumselt).