Värske luulevalimik «Keele maitsest» koondab 117 autori 351 teksti

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Keele maitsest».
«Keele maitsest». Foto: Raamat

Eesti Keele Instituut ja EKSA esitlevad koos Eesti Kirjanike Liiduga keeleteemalist luulevalimikku «Keele maitsest» kolmapäeval, 7. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis (Harju t 1).

Luulevalimik «Keele maitsest» koondab 117 autori 351 teksti. See on seni ilmunust mahukaim eestikeelne keeleteemat käsitlev luulevalimik. Siit leiab rahvuslikkust ja kriitilisi seisukohavõtte, lihvitud kirjakeelt ja kohalikke murdeid, kõlasid ja pilte, olemist keele sees ja keelest väljas.

Raamatu koostas kirjandusteadlane Mart Velsker, kes kirjutas ka saatesõna. Idee autor ning kaaskoostaja on keeleteadlane ja Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Valimiku pealkirjaks andis inspiratsiooni Paul-Eerik Rummo luuletus «Vihma maitsest». Keele maitsmine pole just tavaline, kuid sõna «keel» kahetähenduslikkuse ja tähenduste seotuse tõttu on kujund (või ikkagi lausa aisting) siiski kerge tekkima.

Kogumik algab Kristian Jaak Petersoni luuletusega «Kuu». ««Kuuga» algavad õige paljud asjad, algavad väljaspool luuletki,» kirjutab Mart Velsker raamatu saatesõnas. «Luule saab omakorda alguspunktiks eesti keeles mõtlemisele, kultuurihoiakutele ja tsitaatidele, mis kestavad tänini. Võime ju oletada, miks Peterson kirjutas «Kuu», aga lõplikult lahendatud see küsimus pole. Miks üldse luuletatakse keelest, võime samuti oletada. Laias laastus tundub siin olevat kolme tüüpi tekste: esiteks luuletused, kus keel on samaaegselt ideoloogilise võitluse objekt ja relv; teiseks luuletused, kus mõteldakse keele üle; kolmandaks nn keeleluule, kus poeetiline tekst «kasvab keelest välja» ning on siis keelega seotud põhimõttelisemal viisil. Ma arvan, et see kolmikjaotus on arukas, mis sest, et kohe võib esitada vastulauseid. On tõsi, et luule tervenisti on keelega seotud väga põhimõttelisel viisil, ainult et mõned tekstid on seda ikkagi rohkem kui teised.»

«Luulevalimik «Keele maitsest» on näide eesti keele mitmekesisusest ja rikkusest. Samas on see tänutäht eesti keelele, selle loojatele ja kasutajatele. Loodan, et valimik leiab lugejate – eelkõige noorte seas – poolehoidu,» sõnas kaaskoostaja  Tõnu Tender.

Raamat «Keele maitsest» on ilmunud Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Keele Instituudi baasfinantseerimise ning Eesti Kultuurkapitali abil ning pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles