Kirjastus Viiking esitleb reedel Tartus uut raamatusarja

«Kaval madu». Foto: Raamat

Reedel, 9. veebruaril kl 17 toimub Tartus Tasku keskuse Rahva Raamatu poes kirjastuse Viiking uue raamatusarja «Keskaegne kriminull» avaraamatute – Ellis Petersi «Ronk Eesväravas» ja Peter Tremayne'i «Kaval madu» – esitlus, kus kirjastaja Raul Sulbi vestleb krimikirjanik Indrek Hargla ja Fidelma-raamatute tõlkija Tiia Krassiga.

Juttu tuleb keskaegsete kriminaallugude kuulsaimatest detektiividest vend Cadfaelist ja õde Fidelmast ning ka meie kodumaisest apteeker Melchiorist, aga samuti keskaegse kriminaalromaani žanrist laiemalt. Esitlusel raamatud 20% tavahinnast odavamalt. Kõik huvilised on oodatud!

Romaanis «Ronk Eesväravas» peab munk Cadfael 1141. aasta jõulude ajal välja selgitama, kes on süüdi väikese Eesvärava asula uue hingekarjase, palavalt vihatud isa Ailnothi tapmises ja veskitiiki lükkamises, piisava motiiviga kahtlusaluseid on aga rohkem kui küllaldaselt. Samal ajal askeldab kloostri ümbruses inimesi, kes pole sugugi need, kellena end esitlevad.

«Kavala mao» sündmustiku käivitab 666. aastal Iirimaal ühest kloostrikaevust välja tõmmatud noore tütarlapse peata laip, mõrva lahendama kiirustav kohaliku Iiri kuninga õde ja kohtu advokaat Fidelma peab aga lahti harutama ka merelt inimtühjalt triivimas leitud gallia kaubalaeva mõistatuse: kuhu on kadunud selle meeskond ja last ning miks leiab Fidelma laevakajutist oma heale sõbrale kuulunud raamatu?

Keskaegne kriminaalromaan on detektiivkirjanduse ja ajaloolise romaani sünteesina tekkinud žanr, mis saavutas suurema populaarsuse 1980ndate alul just tänu vend Cadfaeli lugudele, millest esimene oli ilmunud 1977. aastal, ning Umberto Eco rahvusvahelisele bestsellerile «Roosi nimi» (1980) ja selle ekraniseeringule Sean Conneryga peaosas (1986).

Eestis on žanr tuntud eelkõige tänu Indrek Hargla menuromaanide sarjale 15. sajandi Tallinna apteekrist Melchiorist, kes tihti rae ülesandel mõrvajuhtumeid peab lahendama. Melchiori-sarjas on alates 2010. aastast ilmunud kuus romaani ning 2020. aastal peaks Melchior jõudma ka kinolinadele.

Ellis Petersi (1913–1995) vend Cadfaeli lugusid on eesti keeles varem kirjastuste Varrak, Kupar ja Elmatar vahendusel ilmunud 13, esimene neist 1995. ja viimane 2011. aastal. 1930-ndail apteekrina töötanud ja Teises maailmasõjas mereväes teeninud Ellis Petersi välja mõeldud Shrewsbury benediktlaste kloostri munk Cadfael tegutseb Inglismaal 12. sajandi keskel, mil saareriiki räsis verine kodusõda kuningas Stepheni ja ta onutütre keisrinna Maudi vahel.

Sel Anarhiaks kutsutud ajastul, mil krahvkonnad käisid vaenupoolte vahel käest kätte, maad laastasid palgasõdurite ja teeröövlite jõugud ning vaenupoolte toetajatele ei halastatud, juhtus tihti kohutavaid roimasid, mida lahendama poleks leidunud paremat inimest kui varem ristirüütli leiba maitsnud elutark benediktiinist rohusegaja Cadfael, kellest kirjanik kirjutas kokku 21 raamatut. Aastail 1994–1998 ekraniseeriti Inglismaal 13 neist lugudest täispikkade telefilmidena, kus munk Cadfaeli rollis astus üles tunnustatud draamanäitleja sir Derek Jacobi.

Peter Tremayne (sünd 1934) oli juba tuntud keldi ajaloolase ning ulme- ja ajalooliste romaanide autorina, kui ta 1994. aastal avaldas oma esimese kriminaalromaani õde Fidelma mõrvajuhtumitest. Kirjastuse Odamees vahendusel jõudis aastail 2006–2008 eesti keelde kolm esimest Fidelma müsteeriumit, milles see tarmukas ja kangekaelne iiri nunn lahendab 7. sajandi varakeskaegselt brutaalseid mõrvalugusid küll Põhja-Inglismaal toimuval kirikukogul, küll Roomas paavsti õukonnas, aga ka oma kodumaal Iiri saarel.

Tänavu juulis ilmub Inglismaal juba 29. raamat õde Fidelmast ning teda võib pidada praegusaja maailma tuntuimaks naisdetektiiviks. 2001. aastast tegutseb ka Rahvusvaheline Fidelma Selts, mis annab välja oma ajakirju, korraldab aastakokkutulekuid ning ühendab Fidelma-fänne üle kogu maailma.