/nginx/o/2013/08/09/1956964t1h065f.jpg)
Eesti Vabaõhumuuseum kutsub 11.–13. veebruaril vastlaid tähistama. Kolmepäevasel talvepeol saab osa meie esivanemate vastlakommetest, tunda rõõmu toekast vastlatoidust, talvistest lõbustustest ja õues viibimisest. Vastlatrall kulmineerub 13. veebruaril simmaniga Kolu kõrtsis, kus tantsuks mängivad Lõõtsavägilased ja Söepõletajad.
Ürituse koordinaatori Triin Aadli sõnul jätkub tegevusi tervele perele muuseumi taludesse ja õuedele nii lumise kui ka porise ilmaga. «Vastlapäevaga oli talurahval seotud väga palju jõukust, ilu ja tervist taganud kombeid. Need valdkonnad ei jäta tänapäevalgi kedagi külmaks, nii et uudistamist ja ettevõtmisi jagub vastlate ajal rohkesti mujalegi kui kelgumäele. Eelkõige on aga vastlad olnud tõeline talvepidu enne paastu- ja kevadeaja saabumist,» sõnas Aadli.
Vastlatrall toimub kolmel päeval: pühapäeval, 11. veebruaril kella 11–16; esmaspäeval, 12. veebruaril kella 10–17; teisipäeval, 13. veebruaril kella 14–18, peoõhtu Kolu kõrtsis kestab kella 22-ni.
Muuseumi taludes ja õuedel saab osa vahvatest vastlamängudest, meisterdada ja vuristada vastlavurri ning mõistatada vastlamõistatusi. Kes ei tea, miks «pikad linad» vastlapäeval nii au sees on, saab vanu linatöid uudistades kindlasti vastuse. Kuna vastlapäev on tuntud ka naistepühana, tutvustatakse eestiaegseid ilunippe, juukseilu ja patsipunumise kunsti.
Kolu kõrts pakub kõikidel päevadel maitsvaid vastlatoite, talliruumi on paigutatud suur valge lõuend, kuhu iga piduline saab joonistada «Minu kodu»-teemalisi pildikesi. Ilusa talvise ilmaga on avatud kelgumägi ja jääkarussell. Samuti on Moodsa Eesti paviljonis avatud külastamiseks Eesti Vabariigi juubeliks kootud 100-meetrise vaiba näitus.
Setu talu ja peipsivene maja ümbruses saab Maaslenitsast, ehk vastlapidustustest vana kalendri järgi osa 17. veebruaril.