/nginx/o/2009/11/25/272528t1h37e7.jpg)
Euroopa Liidu kultuuriministrid on otsustanud võtta kasutusele Euroopa kultuuripärandi märgise, millega tõstetakse esile Euroopa ajalugu ja arengut sümboliseerivaid mälestisi.
Kasutusele võetakse Euroopa kultuuripärandi märgis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed uue märgise saajad tehakse teatavaks 2013. aastal, teatas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja.
Ajavahemikus 2013–2014 on liikmesriikidel võimalik Euroopa kultuuripärandi märgise kandidaadiks esitada kuni neli mälestist, mida seejärel hindavad sõltumatud eksperdid, kes valivad nende seast välja märgise saaja. Alates 2015. aastast tehakse valik iga kahe aasta tagant. Liikmesriigid võivad igal korral esitada kuni kaks kandidaati ja eksperdid valivad igast riigist märgise saajaks kõige rohkem ühe mälestise. Kavas osalemine on vabatahtlik.
Märgisega täiendatakse olemasolevaid algatusi, nagu UNESCO maailma kultuuripärandi nimekiri. Kultuuripärandi märgis antakse, lähtudes pigem mälestise sümboolsest tähendusest Euroopa jaoks ja tähtsusest hariduse seisukohast, mitte selle esteetilistest või arhitektuurilistest omadustest.
Hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou väljendas otsuse üle heameelt. «Euroopa kultuuripärandi märgisega julgustatakse rohkemaid inimesi, eelkõige aga noori, mõtlema euroopalike väärtuste tähenduse üle meie ühises ajaloos. Olen kindel, et märgisest on kasu ka turismile ja majandusele.»
Euroopa Komisjon esitas ettepaneku Euroopa kultuuripärandi märgise kohta eelmise aasta märtsis. Neljapäeval, 19. mail saavutatud kokkuleppe kohaselt peaks nõukogu ametlik otsus märgise kasutuselevõtmise kohta tulema juulis ja parlamendi oma sügisel. Esimene märgise saajate valimine toimub 2013. aastal.
Komisjoni ettepanek kultuuripärandi märgise kohta põhineb prantsuse kultuuriministri Renaud Donnedieu de Vabres'i 2006. aasta valitsustevahelisel algatusel, milles toona osales 18 liikmesriiki, kes hiljem soovisid selle muuta selgemate eesmärkide ja kriteeriumidega ELi kavaks.
Eelmise kava alusel märgise saanud 68 mälestisele on võimalik taotleda ka uut ELi märgist. Selliste mälestiste hulgas on ühe ELi asutaja Robert Schumanni maja Scy-Chazelles'is Prantsusmaal ning Gdański laevatehas Poolas, kus sündis sõltumatu ametiühing Solidarność, mis lõppkokkuvõttes viis Euroopa ühendamiseni pärast külma sõja lõppu.