/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/04/7750065t1h411a.jpg)
Teisipäeval, 10. aprillil avatakse Mikkeli muuseumis näitus «Päästetud pühadus. Ikoonid Nikolai Kormašovi kogust».
Nikolai Kormašovi erandlik ikoonikogu näitusel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunstnik Nikolai Kormašovi (1929–2012) ikoonide kogu on mitmes mõttes erandlik. «Päästetud pühadus» pole pelgalt näituse pealkiri, vaid selle kogu kujunemise taga seisnud pikaajaline ennastsalgav tegevus ja elufilosoofia. Nikolai Kormašov, kelle kunstnikuks tõusmise teel oli mitmeid saatuslikke pöördepunkte, jõudis ka ise päästa mitmeid juba hävimisohus pühapilte.
See haruldasi ikoone sisaldav kogu kujunes rännakutel Põhja-Venemaale, sünnikodusse Muromisse ning ligipääsmatuisse paikadesse rajatud vanausuliste küladesse. Koos pühapiltide leidmise lugudega räägib näitus nende keerulisest saatusest ning rollist 20. sajandi teise poole kunstis ja vaimses kultuuris.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/04/7750061t1h445e.jpg)
Näitusel on väljas üle 150 ikooni alates 15. sajandist kuni 20. sajandini. Siin on nii kõrgel kunstilisel tasemel teostatud ikonostaasi ikoone kui ka rahvapärasemaid provintsiaalikoone. On nii traditsioonilisi pühapilte kui ka suur hulk unikaalseid ja haruldase ikonograafiaga ikoone. Moskva Rubljovi nim Vana-Vene Kunsti Muuseumi juhtivteaduri ja selle näituse konsultandi Natalia Komaško arvates on Nikolai Kormašovi kollektsioon teaduslikus mõttes üks sisukamaid erakogusid ning Kormašov üks kõige tõsisemaid kollektsionääre, kellega ta on kokku puutunud.
Nikolai Kormašovi ikoonikogu ja selle saatus kajastavad ikoonikogumise ja vana-vene kunsti mõtestamise etappe 20. sajandi teisel poolel. 1971. aastal toimus Eesti Kunstimuuseumis Kormašovi kogu ikoonide näitus, mis oli esimeseks erakogu ikoonide muuseumiväljapanekuks Nõukogude Liidus. See oli tagantjärele hinnates väga julge samm, sest kunstikogumine kui selline võis olla tol ajal kergesti tõlgendatav ka ebaseadusliku tegevusena. Sellele järgnesid näitused Moskvas (1974) ja mujal. Mikkeli muuseumi saalis korraldas Nikolai Kormašov suurejoonelise ikoonide näituse 1997. aastal, valdav osa tookord eksponeeritud pühapiltidest on väljas ka nüüd. Olulise uurimisteemana tõstis Kormašov esile Eesti ikoonikunsti, millele oli pühendatud 2011. aastal Kadrioru kunstimuuseumis toimunud näitus koos põhjaliku kataloogiga.
Nikolai Kormašovi kogu kujunes ja kasvas orgaaniliselt, ta ei müünud ega vahetanud ikoone oma kogust, vaid iga tema juurde sattunud ikoon leidis aja jooksul talle määratud koha selles unikaalses tervikus. Ikoonide kogumine oli lahutamatu osa tema kui maalikunstniku tegevusest, ja on tihedalt põimunud tema ja kõikide pereliikmete elude, väärtushinnangute ja saatustega.
:format(webp)/nginx/o/2018/04/04/7750063t1hc9b7.jpg)