/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/16/7790675t1hc8ce.jpg)
22.‒24. aprillil toimub Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvusvaheline konverents «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III», mis seekord johtuvalt Eesti Vabariigi 100. aastapäevast on mahukam ja suurejoonelisem.
Pühapäeval algab järjekordne Wiedemanni konverents
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverents leiab aset kolmel päeval Väike-Maarjas ja Rakveres. Konverents algab 22. aprillil Väike-Maarjas, kus avatakse Georg Lurichi mälestussammas ja Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat Tartu Ülikooli emeriitdotsent Reet Kasik istutab Väike-Maarja keeletammikusse omanimelise tamme.
Pärast seda jätkub päev asjakohaste ettekannetega ning kohtuvad nii vägi kui vaim – Lurich ja Wiedemann. Lurichi teemal räägivad spordiajakirjanik ja kunagine kange spordimees Paavo Kivine ning Lurichi fondi halduskogu liige Raul Rebane. Rahvusvahelise keelekonverentsi avapäeva ettekanded peavad Reet Kasik ja Emili kooli direktor Indrek Lillemägi.
23. ja 24. aprillil jätkub konverents Rakvere Reaalgümnaasiumis. Ettekanded vaatlevad eesti keelehariduse sajandit (Tõnu Tender, Urve Läänemets, Kadri Koreinik) ja eesti kirjakeele korraldamise sajandit (Peeter Päll), Eesti kirjandust Euroopas (Cornelius Hasselblatt) ning mitmekeelsust, keelekontakte ja keelelist teadlikkust (Anna Verschik).
Konverentsi töö toimub kolmes paralleelses sektsioonis – käsitletakse keelte õppimist ja õpetamist, keele ja kirjanduse seoseid, tõlkimist (Maarja Kangro, Kristiina Ross, Heiki Pisuke) ning keele kasutamist, õpilaste ettekanded aga annavad aimu sellest, mida mõtlevad noored eesti keelest. Rogier Bloklandi ettekanne käsitleb vähemkõneldud keelte väärtusi. Arutelu «Eesti keele rollist praegu ja tulevikus» juhib Margit Kilumets.
Esimese Rakvere päeva lõpetab teatrietendus «Kas siis selle maa keel?» (autor Jüri Valge, lavastaja Anu Lamp).
Viimasel päeval vaadatakse tulevikku. Ettekande «Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest» peab Karl Pajusalu. Juristist, ametnikust ja ilusast keelest räägib Ülle Madise. Sellest, kuidas keel loob väärtust, räägib Kadri Sõrmus, keeletehnoloogia võimalusi tutuvustab Liisi Piits. Urmo Soonvald räägib keelest ajakirjaniku töös. Arutelu eesti keele mainekujundusest veab Raul Rebane. Kõik ettekanded peetakse eesti keeles.
Konverentsi otseülekannet saab jälgida Eesti Keele Instituudi Facebooki lehel.
Konverentsi kava:
Konverentsi korraldavad ja toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallavalitsus, Rakvere Linnavalitsus ja Euroopa Parlamendi ALDE fraktsioon.