Rahvusarhiiv jäädvustas Eesti hümni kujunemisloo vinüülplaadile

Vinüülplaat «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm». Foto: Reklaamfoto

Täna esitleb Rahvusarhiiv Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vinüülplaati «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm», millele on muusikalises vormis jäädvustatud Eesti Vabariigi hümni kujunemislugu.

Plaadil saab kuulda nelja versiooni Eesti Vabariigi hümnist, neist esimesed kolm on salvestatud aastal 1908. Toona veel vaid rahva seas populaarse muusikapala staatuses olnud «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» kõlab Aino Tamme, Otto Bachmanni ja Peterburi Eesti Noorsoo Seltsi muusikaosakonna segakoori ettekandes.

Plaadi teisel küljel kõlab «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» Estonia muusikaosakonna koori esituses Juhan Aaviku juhatusel. Salvestis pärineb aastast 1927, mil populaarne laul oli kinnistunud juba Eesti Vabariigi ametliku hümnina.

Eesti Vabariigi juubeliaastal valminud vinüülplaat anti välja Eesti lipuvärvides. Kolmandik tiraažist on sinised, kolmandik mustad ja kolmandik valged.

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Muusika Friedrich Pacius, sõnad Johann Voldemar Jannsen

1. Esitab Aino Tamm. Peterburi, 1908, Zonophon, X-63493

2. Esitab Peterburi Eesti Noorsoo Seltsi muusikaosakonna segakoor Mihkel Lüdigi juhatusel, Peterburi, 1908, Zonophon, X-64745

3. Esitab Otto Bachmann, Tallinn, 1908, Zonophon X-62989

4. Esitab Estonia muusikaosakonna koor Juhan Aaviku juhatusel, Tallinn, 1927, Odeon, A 34060

Paavo Annus, Rahvusarhiivi filmiarhiivi arhivaar, idee autor: 

Soome üliõpilaste kevadpühaks algselt rootsi keeles kirjutatud «Maamme» laulu tõus Eesti Vabariigi hümniks võttis aega üle poole sajandi. Esimene tähis sel teel oli Friedrich Paciuse «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» ettekanne esimesel laulupeol Tartus 1869. aastal. Viiendal ülemaalisel peol kõlas tulevane hümn juba püstiseisnud rahvahulga esituses. Ajaleht Postimees kirjutas 20. juunil 1894:«Lauldi weel ütlemata waimustusel kõigi piduliste poolt: «Mu isamaa mu õnn ja rõõm» ja siis Keisrilaul. Ilmatu rõõmsas meelsuses ja ülewoolawas õnnetundmuses hakkasiwad pidulised pidu-kohast aegamööda laiali minema.»

Möödusid aastad. Johann Voldemar Jannseni sõnadele kirjutatud isamaalise laulu menu ei kahanenud, pigem kasvas. Ikka ja jälle kõlas «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» kohalikel laulupäevadel ja suurematel pidudel, oli see siis kirjas ametlikult kinnitatud kavas või sealt tsensori poolt maha kriipsutatud.

Esmakordselt salvestati «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» heliplaadile 1908. aastal ja seda lausa kolmel korral. Eesti esimese kutselise laulja, sopran Aino Tamme ettekanne on näide, mida algelised seadmed ja tehniline tase enam kui sajand tagasi teha lubasid. Järgmine ettekanne kõlas varalahkunud baritoni Otto Bachmanni esituses. Kolmandal plaadil kõlas laul Peterburi Eesti Noorsoo Seltsi muusikaosakonna segakoori ettekandes, koori juhatas Mihkel Lüdig.

Esimesed eestikeelsed plaadid anti välja siiras vaimustuses, et kuulda laule oma aja kohta uudse masina — grammofoni — vahendusel. Mis kõige tähtsam: laulud olid eesti keeles ja ikka päris oma solistide esituses. Mida aeg edasi, seda enam mõjutasid uute plaatide väljaandmist turgu valitsevad seadused. Müüa tuli palju, seega toota seda, mida osta sooviti. Müügiedu tagamisel oli repertuaari valik otsustav. Enne Esimest maailmasõda välja antud plaatidelt kõlanud laulude loojate esireas, Miina Härma järel, kõrvuti Aleksander Kunileiu ja Karl August Hermanniga seisis ka Soome helilooja Friedrich Paciuse nimi.

Vähem kui paari aastakümne pärast oli Paciuse endiselt populaarne laul juba riigihümni staatuses. 1927. aastal andsid firmad His Master’s Voice ja Odeon pala välja kolmes eri esituses, kunstiliselt ja tehniliselt juba märksa paremal tasemel kui 19 aastat varem. Käesoleva plaadi teisel küljel kõlab «Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» Estonia muusikaosakonna koori esituses Juhan Aaviku juhatusel.