Mart Kangro hõivab Eesti spordi pühamu

Kümme aastat hiljem: Mart Kangro esitab oma lavastust «Start. Based on a True Story». Foto: Maarja Noormets

Etenduskunstnik Mart Kangro suurejooneline reality show «Open Tallinn», mis sel reedel vanas heas Kalevi spordihallis aset peaks leidma, lõhnab müstifikatsiooni järele. On neid, kes väidavad, et täpselt samal ajal on samas kohas hoopis Tallinna lahtised sportakrobaatika meistrivõistlused. Nii kuulutab ka Eesti Võimlemisliit.

On need kaks omavahel seotud? Või on see lihtsalt kokkusattumus ja ühe katuse all toimub korraga kaks üritust?

Kangro ise jääb vastates kidakeelseks. «Fakt on see, et mina teen seal oma reality show’d,» kuulutab ta. Lisab veel, et asja mõte on koputada rusikaga nn teatri neljandale seinale, mis lahutab lava publikust, et muutuda veel tõesemaks, reaalsemaks ja vahetumaks. Ja et ta tahab küsida, kui palju mõjutab see, et me teame, kuidas vaadata, seda, mida me näeme.

«Kas see, et sa saad osa millestki, mida sa ei oodanud, muudab sinu suhtumist nähtusse, selle vastuvõttu,» võtab ta asja kokku.

Teeb Duchampi

Selleks paigutab Kangro sündmused konteksti, kus nad tavapäraselt aset ei leia. «Laval» hargneb reaalne elu, kus miski pole mängult, vaid kõik on päris, nii narratiivid, karakterid kui ka pisarad, nagu sugereerib «Open Tallinna» pressiteade. Mõtle, mida iganes!

Tegelikult on kontekstidega mängimine, asjade tõstmine ühest ümbrusest teise, nii et tähendused muutuvad, mis annab võimaluse näha toimuvat hoopis teises valguses, Kangro leivanumber juba kümme aastat, sellest peale, kui tuli välja tema soololavastus «Start. ­Based on a True Story». Kunagi pole ta seda ette võtnud aga nii mastaapselt kui nüüd. Miks ta ülepea nõnda teeb?

«Ilmselt on see minu maailmatõlgendamise vajadus – et asjadest aru saada ja sisendada endale, et kõik ei ole nii, nagu näib,» vastab ta.

Ja selgitab: «Vaadake, kuidas üritatakse seda maailma meile seletada, ikka mingite dogmade, põhiseaduste ja kriminaalkoodeksite kaudu, aga kunagi pole olemas mustvalget situatsiooni... Võtke või Veerpalu doping. Ühelt poolt mõistame dopingu hukka, teiselt poolt vaidlustame selle niipea, kui meie oma mees on asjaga seotud. Eesti on suhteliselt ksenofoobne riik, jagame end omadeks ja muulasteks – vaat selline mustvalge maailmakäsitlus on mind kogu aeg tagant tõuganud. Kui keegi ütleb, et asjad on nii, siis on mul alati tahtmine vastu vaielda. Võidelda väikekodanliku mugava maailmakäsitluse vastu.»

Sedasama kriitilise suhestumise vajadust kandis ka «Start. Based on True Story», mille Kangro hiljaaegu uuesti üles soojendas, et esitada seda kaks korda Tallinna etenduskunstide festivalil POT. «Jah, võib öelda küll, et ma teen Marcel Duchampi,» vastab ta küsija oletusele. (Duchamp viis kunstisaali tavalise pissuaari – TT.)

Ees ootavad pidunädalad

«Võtan reaalse situatsiooni, eraldan ebaolulise, redutseerin, asetan kusagile mujale, et küsida, kas asja essents on sellega seoses muutunud. Kui selles peegeldub midagi muud, mis sa arvasid, et peegeldub, loen oma eksperimenti õnnestunuks,» kannab ta selle põhimõtte üle ka oma eesootavale reality show’le.

Kangrost on lähiajal veelgi põhjust juttu teha. Augustis on ta kutsutud Soome suurimale kaunite kunstide festivalile Helsingi Pidunädalad (Helsingin Juhlaviikot), kus ta esietendab juba oma järgmist (tantsu)lavastust «Talk to Me». Selles astuvad lavale Kaja Kann, Taavi Kerikmäe, Vera Nevanlinna, Juha Valkeapää ja Kangro ise ning mõistagi jätkab ta selles oma teatrisemiootilisi uuringuid, tegeldes taas neljanda seina müksimisega.

Kokku antakse sealses Kaablitehases asuvas uue tantsu keskuses Zodiak seitse etendust – asja tähendust suurendab see, et pidunädalate programmi ei satu eestlased just kuigi sageli, õigupoolest üliharva. Mõistagi on see esimene kord ka siinsele kaasaegsele tantsule.

Nii et ees on hullud päevad? «Seda küll,» võtab Kangro eesootava kokku.

«Open Tallinn» etendub reedel kell 19 Tallinnas Kalevi spordihallis.