Ansip: kulutused kultuurile tulevad riigi bürokraatia arvelt

Kunstinäitus

FOTO: Margus Ansu

Kultuurivaldkonna, riigikaitse, sisejulgeoleku ja hariduse eelisrahastamine tuleneb meil suuresti selle arvelt, et Eesti on Euroopa Liidu võrdluses üks kõige väiksema bürokraatiaga riike, sõnas peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis.

Ansip kordas Vikerraadio saates välja öeldud arvamust, et kõigis eluvaldkondades, sealhulgas kultuurialal on võimalik alati efektiivsust suurendada.

«Ma mitte mingil juhul ei ole nõus väitega, et Eesti riik pole valmis tervikuna, aga ta on valmis ühes kitsas spetsiifilises valdkonnas, see on kultuurisfääris. Ei, Eesti riik pole ka kultuurisfääris valmis, teda tuleb pidevalt edasi ehitada,» sõnas Ansip.

Ta rõhutas, et Eesti kulutab kultuurivaldkonnale Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes kõige rohkem vahendeid protsendina sisemajanduse kogutoodangust. «Ma siin kasutaksin võimalust, et öelda teile ka, et mille arvel siis need kultuurivaldkonda minevad suuremad kulutused tulevad. Vastus on lihtne: see tuleb riigi bürokraatia arvel. Eestis on riigi bürokraatiat kaks korda vähem, ta on kaks korda odavam kui Euroopa Liidu keskmine. Põhiliselt see selle arvel tulebki,» selgitas Ansip.

Riigikogu liige Jaak Allik (SDE) uuris seepeale, et kas peaministril ei teki kahtlust, et kõnealune statistika peegeldab tegelikult midagi muud kui riigi tegelikku finantspanust kultuuri: «Näiteks ehk hoopis erinevate riikide maksusüsteemide erinevust ja ajalooliselt välja kujunenud omandivahekordi kultuurisfääris? Olgu selgituseks öeldud, et institutsioonide puhul, kus riigi omavalitsuse toetus ületab 50 protsenti eelarve mahust - neid on aga Eestis selles valdkonnas valdav enamus - arvestab Eurostat valitsussektori panuse hulka ka kogu asutuse omatulu, see tähendab, ka pileti müügist ja sponsorabist laekunu,» sõnas Allik.

Ansip vastas, et tal sellist kahtlust ei teki. «Ma siiski kutsuksin teid ülesse usaldama Eurostati. Eurostat on usaldusväärne statistikaagentuur, kes annab riikide vahel võrreldavaid andmeid ja ei maksa arvata, et Eestit käsitletakse kuidagi ühtmoodi ja just selliselt, et Eesti numbrid ei ole võrreldavad teiste riikide numbritega,» ütles ta.

Tagasi üles