Kotjuh: viimastel aastatel on näha eestivene kirjanduse õitsengut

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh pälvis president Toomas Hendrik Ilveselt noore kultuuritegelase eripreemia.
Poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh pälvis president Toomas Hendrik Ilveselt noore kultuuritegelase eripreemia. Foto: Raigo Pajula

President Toomas Hendrik Ilveselt täna noore kultuuritegelase preemia vastu võtnud poeet, esseist ja tõlkija Igor Kotjuh leiab, et eestivene kirjandus elab praegu oma paremaid päevi.

«Eesti ühiskond on saanud küpseks, et panna tähele ka kohalikku vene kirjandust. Teisest küljest on aastatega küpsenud uus generatsioon vene kirjanikke, kes suudavad pakkuda uusi ja põnevaid ideid,» rääkis Kotjuh Postimees.ee´le.

Eesti kirjandus keskendub tema sõnul viimasel ajal järjest enam sotsiaalsetele küsimustele, näiteks kahe Eesti olemasolule või Eesti-Vene suhetele. Autorid oskavad Kotjuhi hinnangul leida ühiskonna valupunkte ja neid siis kriitiliselt käsitleda.

Rääkides enda loomingust, märkis Kotjuh, et eelmine aasta oli tema jaoks väga edukas ja viljakas, nimelt ilmusid temalt luulekogud nii eesti kui soome keeles ja need pälvisid suurt tunnustust ja tähelepanu. Mehel oli ka palju avalikke esinemisi nii Eestis, Venemaal kui teistes Euroopa riikides.

Tema järgmised suuremad ettevõtmised on Peterburi kirjaniku Oleg Sivuni romaani tõlkimine eesti keelde ning samuti esseekogumiku koostamine, milles Eesti luuletajad arutlevad luule olemuse üle.

Igor Kotjuhi kandidatuuri noore kultuuritegelase preemiale esitas Eesti Instituut, kelle hinnangul on tegemist tunnustatud poeedi ja esseistiga ning mitmekülgse tõlkijaga, ent erilist tähelepanu väärib tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, tajudes täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks.

Tema loomingu, eeskätt aga korraldusliku tegevuse kultuuripoliitiliseks sihiks võib pidada eesti kirjandusilma rikastamist tekstidega, mis toetuvad üheaegselt eesti ja vene kirjandustraditsioonile, tekitades niiviisi uut tüüpi ja uue kvaliteediga kirjanduse - eestivene sünteeskirjanduse.

Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE.

Kotjuhi tegevus ei piirdu ainult Eesti-sisese dialoogi arendamisega, vaid ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja ka võõrsil, näiteks hinnatakse tema teadmisi ja kogemusi väga kõrgelt Peterburi Ülikoolis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles