Kumu avab esmakordselt näituse koostöös Vene Riikliku Muuseumiga

Pavel Filonovi «Elav pea» aastast 1923. Foto: Riiklik Vene Muuseum

Kumu kunstimuuseumis avatakse täna käesoleva aasta üks suurimaid näitusi, Riikliku Vene Muuseumi kogudel põhinev «Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu». Märkimist väärib kindlasti seegi, et tegemist on esimese Riikliku Vene Muuseumiga koostöös tehtud näitusega pärast taasiseseisvumist.

Lisaks Filonovi teostele eksponeeritakse näitusel ka vene avangardi suundade teiste esindajate töid ning näiteid sotsrealismist. Lisaks ilmub näitusega koos rikkalikult illustreeritud kataloog eesti, vene ja inglise keeles.

Näituse koordinaatori Elnara Taidre sõnul keskendub näitus 20. sajandi esimese poole vene avangardi ühe väljapaistvama ja omapärasema meistri Pavel Filonovi loomingule, käsitledes seda laiemas kontekstis. «Filonov on võrreldav vene avangardi võtmekujude Vassili Kandinsky ja Kazimir Malevitšiga, tema ainulaadsus seisneb aga Akadeemia pärandi ja uue kunstikeele sünteesis,» lisas ta.

Riikliku Vene Muuseumi kogudesse kuulub suurem osa Filonovi pärandist ja üks paremaid vene avangardi kollektsioone.

Kumu direktor Anu Liivak rääkis, et esimest korda nägi ta Filonovi ülevaatenäitust Riiklikus Vene Muuseumis ligi 25 aastat tagasi ja sellest ajast alates on ta unistanud võimalusest tutvustada tema loomingut ka Eestis. «Filonov elas huvitaval ja keerulisel ajal. Näitusega pakume vaatajale unikaalse võimaluse kogeda seda vastuolulist ja traagilist ajastut kunstiteoste vahendusel,» lisas ta.

Kumus eksponeeritud Filonovi teoste hulgas on nii tema võtmetähendusega maalid «Kuningate pidusöök» ja «Kevade valem» kui ka tööd suurte teemade ümber koondunud tsüklitest, «Valemid» ja «Pead».

Üldkonteksti aitavad luua vene avangardi suurkujude Kazimir Malevitši, Vassili Kandinsky ja Natalia Gontšarova teoste kõrval ka mitme teise huvitava autori, näiteks David Burljuki, Mihhail Matjušini ning Pavel Filonovi õpilaste tööd.

Eksperimenteeriva kunsti kontrastina näidatakse ka uuendusi sotsrealistlikku kaanonisse kuuluvaid teoseid, näiteks Stalini õukonnakunstniku Isaak Brodski töid ning Juri Kugatši, Vassili Netšitailo ja Viktor Tsõplakovi kollektiivselt tehtud ja mastaabiga rabavat suurmaali «Au suurele Stalinile!» (3,5 × 5,25 m).

Kunstnik, kunstiteoreetik ja analüütilise kunsti süsteemi looja Pavel Filonov (1882/1883–1941) uuris oma loomingu kaudu nähtamatuid protsesse nähtavate asjade sees, püüdes näidata vaatajatele elava mateeria struktuuri.

Aastal 1925 asutas ta rühmituse Analüütilise Kunsti Meistrid. Filonovit, ta lähedasi ja õpilasi kiusati taga, kuna temast ei saanud sotsrealismi pooldajat ning ta töid ei lubatud näitustele kuni perestroikani.

Kunstnik taasavastati Venemaal ja lääneriikides 1980. aastatel. Tänapäeval peetakse teda 20. sajandi kunsti klassikuks, kelle töid eksponeeritakse näitustel kogu maailmas.

Näitus jääb avatuks 18. septembrini.