Ilmus 4 kümnendi eest kirjutatud ajalooline romaan Lembitust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aristarch Sinkeli romaani «Musta risti ikke all» esikaas.
Aristarch Sinkeli romaani «Musta risti ikke all» esikaas. Foto: Repro

Kirjastus Revelex andis äsja välja ligi kahekümne aasta eest meie seast lahkunud ajalooliste romaanide autori Aristarch Sinkeli 1967. aastal valminud, kuid siiani käsikirja jäänud ajaloolise suurromaani «Lembitu».

Romaani andis kirjastus välja koostöös autori sugulastega ning seda esitletakse 13. novembril kell 17.00 Pärnus Kuninga Tänava Põhikooli saalis, vahendas kirjastus.

Aristarch Sinkel kuulub autorite hulka, kellele kirjandusloos on jäetud põhjendamatult tagasihoidlik koht. Vähe on kodumaises kirjanduses Sinkeliga võrdseid kirjamehi, kellel panna välja niivõrd mastaapne ajalooline triloogia nagu temal.

Jüriöö ülestõusu käsitlev «Musta risti ikke all» (1956), põhjasõja aega kujutav «Mõõgaga mõõdetud maa» (1959) ja 1967. aastal lõpetatud ning seni ilmumata «Lembitu», moodustavad ühtse panoraamvaate Eesti ellu ristisõdalaste maaletulekust Põhjasõjani.

Romaani tegevustiku teljeks on suurvanem Lembitu pingutused ühendada sama keelt kõnelevad, ent eri meelt kihelkonnad vastupanuks ülekaalukale vastasele. Ahnus, edevus, saamahimu, kõrkus – need on põhjused, miks kokkulepped nii visalt sünnivad. Muistsete eestlaste vaidlused Raikküla nõukojas meenutavad poliitilisi kemplusi tänases Eestis..

«Lembitu» algab kahe naaberkihelkonna vahelise verise tüliga ning lõpeb Lembitu poja Meelise kojujõudmisega ordu vangipõlvest. Vahepeale jäävad aastad täis võitlust vallutajate vastu. Koos Lembituga käime läbi raske tee veenmaks kihelkondade vanemaid, et vabaduse nimel tuleb erimeelsused unustada ja seljad kokku panna, näeme eraldiseisvatest inimkooslustest rahvuse tekkimist.

Romaani toimetas Ivo Parbus ja kujundas Rein Seppius.

Sinkel sündis 13. detsembril 1912 Virtsus, alg- ja keskhariduse omandas ta Võrus. 1935. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Alates aastast 1944 kuni pensionile jäämiseni töötas ta juristina Pärnu kaubandusvalitsuses. Aristarch Sinkel suri 25. septembril 1988 ning ta on maetud Pärnu Metsakalmistule.

Tagasi üles