Ehala loodud laulu- ja tantsupeo nimiteos osutus esitajatele parajaks pähkliks

Olav Ehala. Foto: elu24.ee

Tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo nimiteose «Maa ja ilm» kirjutanud helilooja Olav Ehala tunnistas, et püüdis küll end kõvasti tagasi hoida, kuid ikkagi kujunes laul päris keeruliseks.

Alates 1990ndate aastate algusest on Ehala loomingut esitatud igal laulu- ja tantsupeol ning eelmisel noorte laulupeol tuli esitusele koguni neli tema lugu ning tantsupeol lisaks veel kaks.

Tänavu aga tehti heliloojale spetsiaalne tellimus peo nimiloo kirjutamiseks ning Ehala võttis väljakutse vastu. Nii sündiski teos «Maa ja ilm», millele on sõnad kirjutanud Viiu Härm.

«Maa ja ilm» on laulu- ja tantsupeole nö raamiks ning tuleb esitusele nii esimesel kui viimasel päeval, kuigi veidi erinevas seades.

«Lihtne lugu see kindlasti ei ole ja ma võin öelda, et esimene variant oli veel keerukam kui see, mis esitusele tuleb,» tõdes helilooja. Ehala loomingule iseloomulikult on laulus ohtralt helistikuvahetusi ja rütmimuutusi. Nii tulid heliloojale appi dirigendid Veronika Portsmuth ja Raul Talmar ja andsid soovitusi, kuidas teost kooride jaoks veidi lihtsamaks muuta. «Sellest hoolimata on teos võrdlemisi keeruline ja alguses mul oli kartus, et kas see üldse õnnestub,» tunnistas ta.

Lõpuks otsustati, et salme laulavad valikkoorid ja refrääni, mis on veidi lihtsam, ühendkoorid.

Ehala sõnul on tänavune laulu- ja tantsupidu toonud mitmeid uuendusi, kuid nende kohta ei soovinud ta enne peo lõppu, kui kõik on ära kuuldud ja nähtud, hinnangut anda.

Laulu- ja tantsupeo juures hindab ta kõige rohkem traditsiooni säilimist ja võimet rahvast ühendada. «Kui nõukogude ajal kumas laulu- ja tantsupidudest läbi protestivaim, siis nüüd on sellest saanud rõõmupidu, mis liidab inimesi,» leidis Ehala. «Kes on korra laulupeol laulnud või tantsupeol tantsinud, on saanud kogemuse kogu eluks.»