Naissaarel esietenduv «Helde puu» tähistab Nargen Balleti sündi

Omari küün Naissaarel Foto: Toomas Huik

Shel Silversteini teose põhjal Tauno Aintsi muusikale loodud tantsuetendusega «Helde puu» tähistab Nargenfestival uut algust – Nargen Balleti sündi.

Dirigent Tõnu Kaljuste jaoks on Naissaar kujunenud omaette loomemekaks ning fännid ootavad igal suvel pikisilmi, millega mees seekord üllatab. Sel nädalavahetusel ongi oodata järjekordset esietendust.

Seekord on Kaljuste inspiratsiooni saanud Shel Silversteini loomingust, kelle poeetiline ja lihtne jutustuslaad ning autori vaimukad illustratsioonid ajendasid dirigenti Nargenfestivali jaoks tellima helilooja Tauno Aintsilt ja koreograaf Marina Keslerilt tantsuetenduse, millele nad said esitamisõigused vaid kolmeks korraks.

Chicagos sündinud multitalent Silverstein on eelkõige tuntud lastejuttude ja -luuletuste autorina, kuid populaarsust on ta kogunud ka karikaturistina, näitekirjanikuna, lauljana ja heliloojana. Muu hulgas on ta näiteks võitnud Grammy parima lastelauluplaadi «Where the Sidewalk Ends» eest 1984. aastal ning tema laul «I'm Checkin' Out» filmile «Postcards from the Edge» («Tervitusi kaugelt») oli nomineeritud Oscarile ja Kuldgloobusele.

Silversteini raamatuid on müüdud üle 20 miljoni eksemplari ning tõlgitud enam kui 30 keelde. 1964. aastal avaldatud «Helde puu» on üks tema esimestest ning samas ka tuntumatest lastejuttudest.

See on südamlik lugu andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest. Silverstein ise on arvanud raamatu populaarsuse põhjuse kohta, et see on üks harvaesinevatest nähtustest, mida on raske liigitada: see on samaaegselt keeruline ja lihtne, selles on austust ja lugupidamatust.

Lugu jutustab puust ja sellest, milleks inimene puud kasutab. Väiksena mängib poiss puu okstel kiikudes ja ronides ning naudib selle vilju, hiljem veedab oma kallimaga aega puu all, siis kasutab puu oksi maja ehitamisel oma perele. Aastad lähevad ja poisist saab vanem üksildane mees, kes tahab minna laia maailma õnne otsima. Puu pakub talle oma tüve paadi ehitamiseks. Kui mees naaseb viimast korda vana ja väsinuna puu juurde, istub ta kännule – see on kõik, mis puul veel pakkuda on. Ja puu on õnnelik.

Helilooja Tauno Aints tõdes, et selle teose kirjutamine oli tema jaoks tõsine kogemus. «Silversteini imeliselt kõnekas raamat kirjutas omamoodi ette ka muusika. Oli väga inspireeriv lasta ennast nendel piltidel kanda eri eluetappide juurde ja kujundada muusikaliselt terviklikku eluringi. Tõsiseks tegi selle kogemuse äratundmine, et selline vist elu ongi,» rääkis Aints.

Muusika loomisel kasutas ta enda sõnul kindlaid teemasid ja rütmistruktuure ja nende varieerimist vastatavalt tegelaskujudele ja oma nägemusele.

«Oluline minu jaoks selle juures oli tervikmaterjali kompaktus, väga inspireerivaks ehituskiviks struktuuride loomisel olid väike ja suur terts, samuti mõned värsked perkussiivsed mänguvõtted, näiteks triangli kiirel summutamisel tekkiv õrn vau-efekt või siis pulkadega mäng rahaga täidetud riidest kotil. Seda viimast proovisime stuudios küll ainult müntidega täidetud väikese kotiga, samas tekitas see mõtteid arendada seda pilliperekonda suurte basspillideni välja,» kirjeldas Aints.

Koreograaf Marina Kesler lisas, et pärast raamatu läbilugemist oli ta esimestel hetkedel sõnatu ja nukker. «Mõtlesin, missugune muusika võiks selle juurde sobida, ja tegelikult ei kujutanudki ette. Kui aga kuulsin Tauno Aintsi esimest versiooni, sain aru, et see on see õige,» tõdes naine.

Kesleri sõnul inspireeris teda koreograafia loomisel eelkõige just muusika, mis oli tema jaoks ühtaegu emotsionaalne, tantsuline, hingeline, kuid samas ka sügav ja traagiline.

«Koos muusikaga elasin otsast peale kõik raamatus toimuva läbi. Valisin koostööks vastava hingelaadiga tantsijaid, kes läbi oma kehatunnetuse ja emotsionaalsuse kannaks kõik muusikas sündinud ideed koreograafias edasi vaatajale hingest hinge, moodustades teatraalse ja väga mõistetava ning kaasahaarava etenduse. Loodan, et mõtlemisainet jätkub ka pikalt pärast etendust,» rääkis Kesler.

«Heldet puud» saab Naissaarel näha 8., 9. ja 10. juulil.

Muusika: Tauno Aints
Koreograaf: Marina Kesler (Rahvusooper Estonia)
Muusikaline juht ja dirigent: Tõnu Kaljuste

Esitajad: Nargen Ballett, Nargenfestivali orkester

Tantsijad:
Kaja Kreitzberg (Rahvusooper Estonia)
Jevgeni Grib (Rahvusooper Estonia)
Ksenja Šamova
Jaan Repnikov (Tallinna Balletikool)

Kunstnikud: Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla (EKA stsenograafiaüliõpilased)
Videokunstnik: Helen Vaher
Grimmeerija: Maarja Naan
Tehniline teostus: Joosep Tormis, Ahto Vaher
Kostüümide teostus: Maili Kutti