Nargen Ballett avab unikaalse tantsulavastusega

Helilooja Tauno Aints ja lavastaja Marina Kesler arutavad Omari küüni laval, kuidas lavastus «Helde puu» välja võiks näha. Foto: Kristel Kossar

Helilooja Tauno Aintsi suvi on tihedalt töine: Leedus peetud Gaudeamuselt laulupeole mudilas­koore kuulama, sealt edasi Naissaarele, kus antakse tema muusikale loodud tantsu­lavastusele «Helde puu» viimast lihvi.

Eesti pikima muusikafestivali tiitlit kandev Nargenfestival tuleb tänavu suvel teisiti: kodumaiste autorite heliloomingu kõrval jõuab lavale ka nüüdistantsulavastus «Helde puu», mille muusika autoriks Tauno Aints ning lavaleseadjaks koreograaf Marina Kesler.

Tegemist on Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjaniku, kunstniku, muusiku ja laulude autori Shel Silversteini samanimelisel raamatul põhineva südamliku looga andmisest ja vastuvõtmisest, armastusest ja õnnelik olemisest, elust ja olulistest väärtustest. Tantsijaid on lavastuses neli: Kaja Kreitzberg ja Jevgeni Grib rahvusooperist Estonia, Ksenja Chamova ning noor Jaan Repnikov.

Koostöö helilooja, koreograafi ning Nargenfestivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste vahel sai alguse vabariigi sünnipäevakontserdi ettevalmistuste juures, kus tärkas ka plaan midagi suvise Nargeni jaoks teha. «Idee seisneb selles, et publikul on võimalik samaaegselt nii lugeda videoprojektsioonis raamatut kui ka tantsijate abiga elada läbi raamatus kirjeldatud lugu,» tutvustas Kaljuste.

Tegemist on unikaalse lavastusega mitte ainult Eestis, vaid ka maailmas: nimelt lubasid raamatu autoriõiguste valdajad materjali esitada vaid kolmel korral. «Tegelikult seisavad autoriõiguste omanikud väga kiivalt selle eest, et materjali muus žanris üldse ei kasutataks, kuid mingi ime läbi õnnestus meil see luba hankida,» avaldas Kaljuste.

Koreograaf Marina Kesleri sõnul tuleb tantsijail Naissaarel harjuda esinemispaiga, Omari küüni oludega – sealne põrand, mis Kristian Smedsi kunagise lavastuse tarvis tehtud sai, erineb veidi neile harjumispärasest. Helilooja Tauno Aintsi sõnul pakub aga inspireeriv esinemispaik lisavõimalusi – ära saab kasutada näiteks rõdu, kus etendatakse puu otsas rippumist.

Tauno Aints tõmbas oma sõnutsi lavastusplaanidest kuuldes esmalt tublisti hinge, enne kui muusika kirjutamiseks jah-sõna andis. «Helde puu» puudutas ikka väga sügavalt – tekkis koguni tunne, et peaks lehe keeramisega ootama, enne kui näeb, mis edasi juhtub.

Tegemist on äärmiselt tähendusliku looga – mõtlesin palju asjadele, kuidas need elus tegelikult on. Jõudsin selleni, et elus toimib justkui kahendsüsteem, nullid ja ühed. See pole just olelusvõitlus, aga elu ise toimibki tegelikult väga lihtsalt – sinna juhatas mind «Helde puu», kõneles helilooja.

«Shel Silverstein peegeldab ses loos väga nappide vahenditega inimest ja tema olemust, eluringi, tahtmisi, soove, rahulolu ja ka rahulolematust. Just vahendite minimaalsus, millega raamat seda lugu jutustab, on muljetavaldav.»

Muusikaliselt jutustab Tauno Aints «Helde puu» lugu väga põnevalt: keelpillikvartetile ja puhkpillikvintetile lisanduvad elektrikitarr, kontrabass, klaver, löökpillid ja hääl (Iris Oja), lisaks beat-box-hääled, mille kasutamist on Aints juba mitmes teoses kaalunud, kuid jõudnud selleni alles «Helde puu» juures.

«Põnevaid asju ikka tahaks katsetada,» selgitab mitme balleti autorist helilooja, keda on oma sõnutsi rütmimuusika loomine kogu aeg paelunud.

Tauno Aintsi suvi on olnud tihedalt töiseid tegemisi täis: Vilniuses peetud Balti üliõpilaslaulupeol Gaudeamus leidis aset tema oratooriumi «Loomiselugu» esiettekanne, mis helilooja sõnul mõjus koos koreograafiaga kohapeal väga võimsalt, menukalt läks mudilaste seas ka Tauno Aintsi laulupeolugu «Kordamiseks» tänavusel XI noorte laulu- ja tantsupeol.

Nüüd siis Naissaar ning lavastuse «Helde puu» proovid. «Hea on näha, et mõte kunstisaarest nii võimsalt idanema on läinud,» leiab helilooja Tauno Aints. «Rahu ja aura, mida siit, kõigest veidi rohkem kui kümne kilomeetri kaugusel Tallinnast eest leiad, on ikka uskumatu. See on väga inspireeriv paik, meri kõnetab sind igas suunas. Lavastuse «Helde puu» hingega klapib siin saarel valitsev suurepäraselt kokku.»

Nargen ballett

8., 9. ja 10. juulil Naissaarel Omari küünis kell 19.30 «Helde puu»: Shel Silversteini jutu põhjal Tauno Aintsi muusikale loodud tantsuetenduse esiettekanne.

Koreograaf: Marina Kesler. Kunstnikud: Maret Tamme ja Ann Mirjam Vaikla, muusikaline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste.