Esmaspäeval kultuuriministeeriumis kogunenud kultuuripoliitika aregusuundade koostamise töörühm leppis kokku edasise tegevuse põhimõtetes.
Töörühm alustas kultuuripoliitika arengusuundade väljatöötamist
«Esimesel kohtumisel soovisime kokku leppida, milline lõpptulemus peaks välja nägema – millised osad peaks arengusuundade dokumendis kindlasti esindatud olema,» ütles töörühma juht, kultuuriministeeriumi arendusosakonna juhataja Ragnar Siil BNSile. «Oluline oli ka arutada läbi, kes on olulisemad partnerid, keda protsessi kaasata ja viimaks leppida kokku täpsemas ajakavas,» lisas Siil.
«Tänasel koosolekul, kus olid kohal nii Kultuuri Koja, kultuuriministeeriumi kui ka rahandusministeeriumi esindajad, jõudsime kokkuleppele, et riigikogule järgmise aasta lõpus esitatav arengusuundade dokument peaks määratlema ära kultuuripoliitika üldpõhimõtted ja kultuuri seosed teiste eluvaldkondadega,» selgitas Siil. «Samuti on oluline panna kirja kultuurivaldkondade põhised eesmärgid aastani 2020 ja ka iga valdkonna olulisemad põhimõtted,» lisas ta.
Taustana lisatakse töörühma juhi kinnitusel arengusuundade juurde ka täiendavat materjali, nagu 1998. aastal kinnitatud põhialuste täitmise analüüs, koostöös ülikoolidega tehtav kultuuripoliitika uuring ja valdkondade eksperthinnangud. «Arengusuundade uuendamisse kaasatakse suur ring valdkonna esindus- ja arendusorganisatsioone, lisaks loome kommenteerimisvõimalustega veebilehe, kus on kogu protsessi puudutav info ja materjalid,» kinnitas Siil.
Järgmiste konkreetsete sammudena leppis töörühm esimehe kinnitusel kokku, et kultuuriministeerium koostab septembriks ülevaate 1998. aastast pärinevate kultuuripoliitika põhialuste täitmisest. Eesti Kultuuri Koda korraldab septembri lõpus kahepäevase kultuurifoorumi, mille põhiteemaks on kultuuripoliitika arengusuundade uuendamine.