Kultuurisoovitused

Klaaspärlimäng toob Mozarti tänapäeva

Viimased proovid: Risto Joost valmistus eile koos Tallinn Sinfoniettaga festivali ettekanneteks.

FOTO: Sille Annuk

Risto Joosti suvi on tihedalt töine – Estonia teatri dirigent ja peakoormeister täidab samal ajal ka neljapäeval Tartus algava festivali «Klaaspärlimäng» kunstilise nõustaja ülesandeid.

«Klaaspärlimänguga» on Joost seotud juba teist aastat. Tänavune festival tuleb tema sõnul oodatult mitmekesine, põhirõhuga Mozarti loomingul. «Mozarti muusikaga esitame kokku kolm kontserti, kõlab kaheksa sümfooniat helilooja väga erinevatest loomeperioodidest.

Soovisime teha tõelist Mozarti-tsüklit, millest osa kõlab avakontserdil, kuid pühapäeval saab kahel järjestikusel kontserdil teoks peaaegu et Mozarti-maraton.»

Lisaks saab publik kuulda esiettekandeid: Tõnu Kõrvitsa «Pisarate fantaasiat», mis on inspireeritud inglise renessansi muusikalisest suurkujust John Dowlandist, Peeter Vähi klavessiinikontserti «Concerto piccolo» jt. Põnevatest seninägemata (rahva)pillidest ning väärt solistidest kõnelemata.

Hea energiaga muusika
«Mozarti lähenemine muusikale on ajatu – see sobib ülihästi kokku meie tänapäevase mõtlemisega,» leiab Joost festivali peateemast kõneldes.

«Ta saavutab täpse balansi aktiivse ja võib-olla isegi kergelt närvilise mõtlemise vahel, mida suudab pulseerivalt väljendada oma muusikalises motoorikas, samuti genereerida rahu – see kõik püsib ideaalses balansis, kunagi ei venita ta vormi liiga pikaks.

Minul on Mozarti muusikat esitades alati väga hea tunne, ning mis võiks suvisel ajal olla paremat kui nautida hea energiaga muusikat.»

Mil määral on pika ajalooga «Klaaspärlimäng» muutunud? «Põhisuund – ühendada erinevaid ajastuid ja mõtteviise – on samaks jäänud,» ütleb Joost. «Tänavuse festivali erinevuseks on see, et tahame lisaks väikestele alateemadele keskenduda ka ühele suuremale teemale, samuti on festivaliga rohkem seotud Tallinn Sinfonietta.»

Viimasega seob Joosti tihe koostöö. «Tallinn Sinfonietta sai loodud Mozarti vaimus, et hakata musitseerima koos inimestega, kellele pakub huvi sümfoniett. Repertuaari on sellisele kooslusele palju, kuid tahtsin leida ka uut Eesti repertuaari, tellida uusi teoseid. Praegu tundub, et Tallinn Sinfonietta on oma teed leidmas.»

Septembrist alustab tänavune presidendi noore kultuuritegelase preemia laureaat Joost tööd Madalmaade kammerkoori peadirigendina, lisaks on ta ka kodumaale naasva Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kunstilise juhi maestro Neeme Järvi assistent.

«Mingil hetkel olin tõesti vokaalmuusikaga tihedalt seotud, koorimuusika tase on ka Eestis aina tõusnud. Suurim erinevus koori- ja orkestrimuusika vahel on repertuaari maht – repertuaari, mida tõesti tahan juhatada, on orkestrimuusikas rohkem. Praegu moodustab mu repertuaarist suurema osa ikkagi sümfooniline muusika, ooper ja ballett,» ütleb ta.

Läbilöök ei sõltu rahvusest
Kui kerge on aga eestlasel dirigentide tippklassi murda? Joosti arvates ei sõltu rahvusvaheline läbilöök mitte rahvusest, vaid pigem professionaalsetest oskustest ja mänedžmendist. «Julgen väita, et heade professionaalsete oskuste juures tekivad võimalused vaatamata sellele, et oled eestlane ja elad siin.»

Rahvusvahelisse tippu jõudnud eesti muusikud annavad Joosti sõnul järelkasvule positiivse tõuke. «Asjaolu, et on nii palju väärt tegijaid, näitab eriala tugevust ning maailmatasemel traditsioone.»
Eesti muusika taset hindab dirigent küllalt heaks.

«Piisavalt on ambitsiooni ja häid tegijaid,» leiab ta. «Rõõm on tõdeda, et näiteks maailmanimega interpreedid tulevad Eestisse tagasi. Neeme Järvi asumine rahvusorkestri kunstilise juhi kohale mõjutab kindlasti positiivselt kogu ERSO arengut.

Orkestrite tase on Eestis viimastel aastatel järjest paremaks läinud, nii et kokkuvõttes pean olukorda positiivseks – kui organisatoorsed asjad, kvaliteedi ja kvantiteedi suhte korda saaks, võiks asjade seisuga tervikuna rahul olla.»

Festival «Klaaspärlimäng»

•    Festival on inspireeritud Hermann Hesse samanimelise romaani ainestikust, mistõttu püütakse muusikat vaadelda ja esitada ebatavalisest vaatenurgast.
•    Esinevad Tallinn Sinfonietta, Nationaal Jeugd Fanfare Orkest (Holland), Olga Šiškina ja Aleksander Kiskatši (Venemaa), Salzburger Saitenklang (Austria), Stéphane Réty (Prantsusmaa) ja Irina Zahharenkova, ESSe-Quintet (Venemaa).
•    Esmakordselt jõuavad Eesti publiku ette Mozarti palju vaidlusi tekitanud 47. ja 54. sümfoonia. Teosed leiti rohkem kui sajand pärast helilooja surma ja kuuluvad tema nooruspõlve loomingu hulka.
•    Festival toimub 21.–26. juulini Tartus Jaani kirikus, Püssirohukeldris ja Tartu Ülikooli kohvikus.

Tagasi üles