Kultuurifestival, mis toimub 20 aastat pärast kommunismi

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuritolmu korraldajad Eerik Nõlvaku ( vasakul) ja Chungin endises Patarei vanglas, mis on nende ürituseks nagu loodud.
Kultuuritolmu korraldajad Eerik Nõlvaku ( vasakul) ja Chungin endises Patarei vanglas, mis on nende ürituseks nagu loodud. Foto: Laura Oks

Kui tähtsad popstaarid nagu David Bowie või Mi­chael Jackson omal ajal loomingus raskete ja mastaapsete üksinduseteemadega tegeleda võtsid, siis pöörasid nad muu hulgas pilgu itta – ei, mitte Hiinasse või Jaapanisse, vaid raudse eesriide tagusesse Ida-Euroopasse.


Nad nägid siinsetes kurbades pilkudes ja hallis olmes väljendust oma eksistentsiaal­sele surnud punktile. Teist aastat Tallinnas Patarei merekindluses toimuva interdistsiplinaarse festivali «Patarei kultuuritolm» tänavune teema on «Kuhu lähed, idaeurooplane?».

«Üldiselt kiputakse Ida-Euroopaga ikka mingit alaväärsuskompleksi seostama, et idaeurooplane on varas ja prostituut või siis vahib ammulisui poodide vaateaknaid, nagu 90ndate algusel läände sattunud peategelane Emil Tode romaanis «Piiririik»,» räägib festivali üks korraldajatest, ka bändidest nagu Chungin and the Strap On-Faggots and The Shifts tuntud Chungin. «Kultuuritolm» oma eeskavade ja töötubadega ei taha aga mingit alaväärsuskompleksi uuringut korraldada.

«Ütleme nii, et toome sellesse mingis mõttes negatiivsesse Ida-Euroopa kujundisse, pärineb see siis läänest või meilt, idaeurooplastelt endilt, mingit positiivsemat nooti – proovime vaadata asja selle külje pealt, et võib-olla idaeurooplane olla polegi nii halb, võib-olla on see hoopis positiivne teistsugune identiteet, millega end eristada,» arvab ta.

Chungin leiab veel, et meie praegune identiteet on huvitav segu kokkuvarisenud kommunistlikest utoopiatest ja läänelikust tarbimiskultuurist. Mil moel see kommunistlik pärand meid vormib ja mõjutab, ongi festivali keskne idee.

Chungini sõnul ei ole artistide valikul lähtutud rangelt printsiibist, kas käsitled idaeurooplust või mitte. Homse päeva peaesineja, end anti-rokk­bändiks nimetava, Ida-Londonist pärineva The Coolnessi kohta ütleb korraldaja, et neid on peetud ka Londoni kõige idaeuroopalikumaks bändiks.

«Oleme siin isekeskis mõelnud, et kuna The Coolness kõlab nii, nagu oleks aasta 2008, ja idaeurooplane ju teadagi on ajast maas, siis ongi tulemuseks Londoni kõige idaeuroopalikum bänd,» lisab ta.

«Kultuuritolmul» astub kahe päeva jooksul neljal laval üles 27 bändi ja 36 DJ-d meilt ja mujalt, püstitatakse installatsioone, antakse tantsuetendusi, korraldatakse kunstinäitusi ja näidatakse kino, toimub poetry-slam jne – terve merekindluse võtab üle üks tõeline under­ground-kultuuri laat, kõik kultuurne, mis kusagil laokil ja märkamata oli, leiab oma koha Patarei seinte vahel.

Suurem hulk pakutavast end Ida-Euroopa identiteedi ja müüdiuuringuga kas ainult selleks korraks või mõnel puhul ka kogu loomingu vältel siiski positsioneerib. Chungin juhib muu hulgas tähelepanu festivali raames toimuvale VAT Teatri  interaktiivsele foorumteatrile, milles igaüks võib mängu korras oma idaeuroopluse proovile panna.

Samuti leiab ta kindlasti huvitava olevat näituse, milles noored kunstnikud Kristin Kallas ja Katja Novitskova uurivad Lasnamäe kui kommunistliku utoopia pärandi fenomeni, analüüsivad selle omadusi elukeskkonna ja identiteedikujundajana.

Kui nüüd bändide juurde tagasi pöörduda, siis kohalikest bändidest astub muu hulgas üles juba aastaid vastava idaeuroopaliku pop-pärandiga suhtes olnud ja seda taaskasutav ning omakstegev kollektiiv, enda sõnul kõikide Ida-Euroopa bändide kvintessentsi kujutav Aнсамбль «ГЛЯМ» – niimoodi, kirillitsas nende nimi kirjutada tuleb. Teatavaid «biitnik nõukaaegse restorani ees»-flashback’e on alati tekitanud iginostalgiline Vennaskond, kes Chungini arvates samuti tänavuse «Kultuuritolmu» konteksti väga hästi sobib.

Festivali toimumiskoht on Chungini arvates selliseks ürituseks nagu loodud.

«Paljudele see koht mingil müstilisel kombel väga meeldib, osa aga leiab, et ikka selline masendav koht, endine vangla jne. Eks tegele ka meie festival väljasurnud kommunistlike utoopiatega, millel oli mõõtu ja kõledust nagu Patareilgi ja mis paljusid ängistasid. Samas aga tunduvad need utoopiad uutes oludes paljudele noortele mingil põhjusel hoopis naljakad ja nemad leiavad sealt hoopis muud,» ütleb ta.

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis toimub paralleelselt «Kultuuritolmuga» idaeurooplaseks olemist ja postkommunistlikku pärandit mõtestav Rael Arteli kureeritav näitus «Lost in Transition» ehk eesti keeli «Üleminekuaegadel kaotsiläinu».

Festival

«Patarei kultuuritolm 2011»

Esinejad: The Coolness (UK), Colours of Bubbles (Leedu), Ajukaja, Kreatiivmootor, Vennaskond, Multiphonic Rodent jne

22.–23. juulil Patarei merekindluses

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles