Pimeduses sünnib võimas suveteater

Heili Sibrits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elina Reinold ja Margus Prangel teevad Viinistus etenduvas lavastuses «Tühermaa» tugevad rollid.
Elina Reinold ja Margus Prangel teevad Viinistus etenduvas lavastuses «Tühermaa» tugevad rollid. Foto: Mats Õun

Pime saal, mida lõikab Elina Reinoldi kähe hääl. Vaikus. Pimedus. Kaugelt, väga kaugelt vastab naisele mees – Margus Prangel. Hääled ja pimedus. Vaikus. Taas hääled ja pimeduses värelemas vaid peopessa mahtuv leek. Nii algab Marat Gatsalovi lavastatud «Tühermaa».


Millistest sümbolitest on pungil Moskva Domodedovo lennujaama plahvatuses hukkunud Anna Jablonskaja näidend, võib lugeda kavalehelt. Oluline on, et näidend on mõistetav ka tegelaskujude ning jumalate-pühakute seostele tähelepanu pööramata.

Sest loo keskseks tegelaseks on mees (Margus Prangel), kes ei suuda üle paari päeva ühelgi tööl vastu pidada. Selle asemel ehitab ta kodus kahest madratsist telgi, põrandale asetatud laualambi kujutleb lõkkeks, et nii valvata Caesari elu ja au. Jah, just võimsa väejuhi sõdalaseks peab end Tsentuurio ehk Gena. Ja sõjamehe tarkusi püüab ta edasi anda ka umbes kümneaastasele pojale.

Ei kuskil, ei kunagi

Mehe naine (Cynthia – Tanja, Elina Reinold) on loobunud õpetajaametist muusikakoolis, sest see tõi sisse vaid kopikaid, nüüd müüb turul trussikuid… perel on võlad ja juba kolm aastat ülespanemist ootav boiler. Ehk siis tavaline pere viiekorruselise hruštšovka kahetoalises korteris, kus naine püüab mehele aru pähe panna, veenab, õiendab, anub ning viimases hädas otsib abi posijatelt. Suurepärane ja jõuline esitus Elina Reinoldilt.

On Margus Prangeli mängitav mees hull? Suvaline mees, kes eelistab töö asemel õlut libistada? On ta rooma leegionär? Lavastus annab, vähemalt algul, vaatajatele võimaluse valida õige või vale.

Tegelikult võib Gena ollagi Tsentuurio, kes ei kujutle end sõjameheks, vaid ongi. Ja sõdalase naine, väsinud sõdadest, loobub mehe toetamisest ning sõlmib salaleppe früüglaste juhiga… Nii jõutaksegi «Mitte kuskil. Mitte kunagi. Kuid kõik koos». Aga rahu see ei too.

Kuigi lugu keerleb mehe ümber, on peategelaseks naine – tema teeb, otsib, püüab, otsustab. Armastab ja hoolib. Reedab. Ja püüab maailma uueks luua, pannes lõpus pojale jalgrattasõiduks pähe isale kuulunud sõjamehekiivri.

Võimas pimedus

Margus Prangel ei mängi «Tühermaas» meest, kes kujutab end roomlasena. Ta on roomlane nagu lapsed, kes mängivad printse või printsesse. Mäletate ju küll, kuidas lapsena muutus puupulk mõõgaks, nii juhtub ka «Tühermaas». Ja see muundumine on täielik ja võimas!

Kui esietenduse-eelses intervjuus väitis lavastaja, et «Tühermaa» ei sobi tavalisse teatrisaali ning just Viinistu katlamaja on ideaalne paik, siis pani see avaldus õlgu kehitama. Kõik püüavad ju oma lavastust reklaamida kui erakordset. Aga seekord ei ajanud lavastaja tühja juttu.

Viinistu katlamaja oma halluses ja mahajäetuses mõjub juba ise trööstitult, kuid oma tühermaa vungi lisab loole ka lavakujundus – nagu juhuslikult katlamajja kunagi vedelema jäänud ilmetu kontorimööbel. Aga seda inetust näeb publik vaid riivamisi, sest suur osa etendusest mängitakse hämaruses, ühe-kahe laualambi valguses või lausa pimeduses.

Just oskuslikult valgust (pimedust) kasutades kaotab lavastaja aja ja ruumi, muutes reaalsuse mänguks ja fantaasia reaalsuseks.

Marat Gatsalov kasutas tõesti viimase võimaluseni ära vana katlamaja, viies tegevust publiku pinkide alla, õue ja ka katusele.

Tõsi, katlamaja leidliku kasutamise eest tuli publikul maksta – kohati neelas saal näitlejate teksti pea täiesti. Akustika probleem oli tavalisest teravam lavastuse valguslahenduse tõttu. Samas just katlamaja kaja muutis katusel kõndivate meeste sammud kõuekõminaks, posijate ja früüglaste sisenemist saatnud sentide loopimise eriti kõlavaks.

Seega tuleb tõelise teatrielamuse saamiseks Eesti näitlejate ja Vene loojate – naaberriigist on lavastaja, kunstnik, kostüümikunstnik ja helilooja – koostöös sündinud etendust vaadata esiridadest.

Uuslavastus  

«Tühermaa»

Autor Anna Jablonskaja (Ukraina), lavastaja Marat Gatsalov (Venemaa), kunstnik Ksenia Peretrukhina (Venemaa), kostüümikunstnik Lesha Lobanov (Venemaa), helilooja Dmitri Vlassik (Venemaa)
Näitlejad Margus Prangel, Elina Reinold, Raimo Pass, Nero Urke, Jüri Tiidus, Marko Leht, Aleksander Pihlak, Karle Nutonen, Rain Sammelselg  
Esietendus 22. juulil Viinistu katlamajas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles