Homme esilinastub Katusekinos paljude auhindadega pärjatud dokfilmi «Disko ja tuumasõda» autorite Jaak Kilmi ja Kiur Aarma uus film «Tallinna kilud», mis võtab aluseks ühe vana (linna)legendi ning rekonstrueerib selle 12 tavalise linlase isiklike lugude või unenägude kaudu.
Legend: 1535. aastal hukati Tallinnas mõisnik Johann von Üexküll, kes tappis puuhaluga oma vaba mehe staatusesse tõusnud talupoja Mattise, kes oli Tallinnasse uut elu otsima läinud. Kilmi ja Aarma eesmärk oli otsida filmi tegelasi, kes võiksid olla selle mõrvaloo kaasosalised tänapäeval.
Lahedad linnalegendid
Kaasaegse Üexkülli leidmiseks vaatasid nad kinnisvaraarendajate poole, kes arendaksid kinnisvara kuskil Tallinna-lähedasel soisel tühermaal ning kellel oleks huvi just inimesi linnast välja saada; tänapäevane Mattis pidi olema aga keegi, kel ei ole enam plaani mitte Tallinna tulla, vaid vastupidi, siit ära minna – seega sobis modernseks talupojaks hästi Soome tööle sõitev ehitaja.
Kohtunikku ei otsitud aga mitte kohtutöötajate hulgast, vaid huvitaval kombel šveitseri, antikvaari ja endise vene näitleja seast. Selline oli lähenemisnurk. Tegelased leitud, asuti uurima nende endi lugusid ja nii saadigi kokku üks põimik dokumentaalsest ja fiktsionaalsest, tõestisündinust ja linnalegendidest, tegelaste endi lugudest ja ka sõpradelt-tuttavatelt, siit-sealt kuuldust.
«Mulle iseenesest linnalegendid väga meeldivad,» räägib režissöör Kilmi, «paljud on neist kuulnud, aga keegi täpselt ei tea – väga lahe on linnalegende visualiseerida.» Ta räägib jutu, kuidas reisilaeva Georg Ots – legendaarne seegi – järellainetuses ujusid Tallinna randa pornokaardid ning kalameeste vahel olla nende pärast kismaks läinud. Linnalegend, millele «Tallinna kiludes» ka kuju antakse.
Või lugu – seekord mitte linnalegend, aga selle jutustas Kilmile ta välis-Eesti sõber –, kuidas Torontos koolis käies pakkisid eestimeelsed vanemad talle traditsioonilise kanada koolipoisi lunch-box’i sisu, nisukuklite ja vahtrasiirupi, asemel kaasa kilud ja musta leiva ning kuidas kilude ootamatu lõhn või isegi hais kamraadid eestlase juurest minema peletas.
Pealkirja suhtes seletabki Kilmi, et eesmärk oli leida võimalikult mitteseksikas pealkiri. «No mida on sellises pealkirjas atraktiivset, eks ju,» leiab ta. Samas on Tallinn aga tuntud ka kui Kilulinn ja tallinlased muudele eestlastele kergelt halvustava varjundiga kui kilud. Seega mingis mõttes ootamatu ja mingis mõttes ootuspärane valik.
Film otsib Kilmi sõnul vastust küsimusele, mis see Tallinn siis õigupoolest on, milline on see aine, mis teeb Tallinnast Tallinna. «Mulle tegelikult Tallinn väga meeldib, ühelt poolt on ta jah selline ähvardav ja kaootiline, samas aga väga dünaamiline linn, võimalusi siin ju on,» räägib Tallinnas sündinud ja kasvanud režissöör, kelle loomingus on see linn ikka olulist rolli mänginud.
«Aga mulle meeldib muidugi Tartu ka ja suvel pole niikuinii kummaski eriti midagi teha,» naerab ta. Tallinna-teemaliste filmide kohta ütleb Kilmi, et ta ei ole väga kindel, et tahab selle teemaga enam jätkata.
Poeetiline poliitilise asemel
Laiem plaan «Tallinna kiludega» on aga teatav Tallinna praeguse, ülepolitiseeritud kuvandi pahupidipööramine või ümberlükkamine. «Tahaks avastada hoopis mingit poeetilisemat linna.
Mind ja ka paljusid teisi on väga ära tüüdanud, et Tallinnast rääkides või mõeldes torkab kõigepealt pähe too praegune linna ainuvõim ja kõik, mis sellega kaasneb. See kuvand on kuidagi väga kiiva kiskunud. Püüame oma filmiga Tallinnale läbi väga isiklike lugude selle õige linnavibratsiooni tagasi anda, » räägib režissöör. «Püüame Tallinna tagasi vallutada,» lisab ta.
«Tallinna kiludest» hakkasid Kilmi-Aarma tegelikult mõtlema juba pärast «Disko ja tuumasõja» valmimist. Kilmi sõnul võibki seda filmi mingis mõttes võtta kui «Disko ja tuumasõja» teemadega mängulisemaks minekut.
«Kuid me ei tahtnud kindlasti sammuda mööda sama rada, vaid ütleme siis nii, et me käime mõned sammud sellest kõrval, juured aga on kindlasti «Diskos ja tuumasõjas» – kõik need lapsepõlvelood, mäletamised, unistused ja painajad – selle kaane me «Diskoga» lahti tegime ja võimalusi annab see rohkelt,» räägib Kilmi. Kultuuripealinna aastaks film küll valmis, kuid otsest impulssi selle loomiseks kultuuripealinnast tema sõnul otsida ei saa.
«Tallinna kilude» žanri määratleb režissöör kui dokumentaalsete sugemetega komöödiat, kus saab küll nalja, kuid see nali pidada olema üsna mõru.
Uus film
«Tallinna kilud»
Filmi idee ja käsikirja autorid on Jaak Kilmi, Kiur Aarma ja Peep Pedmanson, režissöör Jaak Kilmi
Fotolavastuste loojaks on Peeter Laurits, kunstnik Reet Aus, operaatorid Ants-Martin Vahur ja Meelis Veeremets, muusikalised kujundajad Janek Murd ja Erki Tero (3Pead), produtsent Kiur Aarma
Filmi pikkus 50 minutit
Filmi esitleb kultuuripealinn Tallinn 2011
Esilinastus 30. juulil Katusekinos