Kunstiajaloolane Mart Kalm suhtub muinsuskaitse all olevate hoonete teisaldamise lubamisse väga skeptiliselt ning ta näeb selle seadusemuudatuse taga pigem ärimeeste survet.
Kalm näeb kinnismälestiste teisaldamise lubamise taga ärimeeste lobi
4. august 2011, 12:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuni alguses kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse muudatust, mille kohaselt muutus kinnismälestiste teisaldamine Eestis esimest korda ajaloos võimalikuks, peab Kalm kahtlaseks, kuna see on tema hinnangul vastuolus juba ainuüksi muinsuskaitse olemuse ja põhimõttega.
«See sõna – kinnismälestis – ise juba ütleb, et hoone on kinni ühe koha peal. Selle väärtuse moodustabki kokku hoone ja koht, kus ta asub. On olnud mingi põhjus, miks hoone on just sinna ehitatud,» rääkis Kalm, kes ise kuulus varem aastaid muinsuskaitse nõukokku.
«Kui tõstame selle mälestise mujale, siis sellega tekitame kunstliku keskkonna, mis ei ole ajalooliselt kujunenud väärtuseks,» lisas ta.
Tartu Toomemägi on Kalmu sõnul oma arhitektuuri ja miljöö poolest Eesti üks kõige kvaliteetsemaid ruume ning ühest küljest ta kindlasti mõistab, miks riigikohtunikud ei taha sealt ära kolida ning soovivad oma uue hoone ehitada samuti Toomemäele, kuid teisest küljest leiab ajaloolane, et nii väärtuslikus keskkonnas töötamiseks peaksid kohtunikud tegema kompromisse – ja seda mitte kinnismälestiste arvelt.
Riigikohtu esimees Märt Rask nimelt tegi ettepaneku riigikohtu uue hoone ehitusele Tartus Toomemäel jalgu jäävad muinsuskaitsealused majad teisaldada.